See, kas tätoveering on islamis haram, sõltub sellest, millist tüüpi tätoveeringust räägitakse ning millist õiguskoolkonda või õpetlast järgitakse. Püsiva, nõelaga tehtava tätoveeringu puhul on valdav enamik sunniitlikke õpetlasi seisukohal, et see on keelatud. Seda seisukohta toetab konkreetne hadith ja arusaam, et selline sekkumine muudab püsivalt Allahi loodut. Henna, suurajatolla Sistani büroo avaldatud seisukoha nahaaluste tätoveeringute kohta ning mahapestavate või ajutiste tätoveeringute osas on aga eraldiseisvaid ja osaliselt vastuolulisi hinnanguid, mida see artikkel käsitleb ükshaaval. See ei asenda isiklikku vestlust sinu traditsiooni õpetlasega, vaid annab ülevaate sellest, mida tunnustatud allikad sel teemal avaldanud on.
- Valdava sunniitliku seisukoha järgi on püsiv tätoveering haram; seda põhjendatakse hadithiga Allahi loodu muutmise kohta.
- Suurajatolla Sistani büroo seisukoha järgi on nahaalune tätoveering iseenesest lubatud ega mõjuta wudu’d, ghusl’i ega palvet.
- Henna peetakse üldjuhul lubatuks, kuid tingimusel, et kaunistatud nahka ei näidata mitte-mahram meestele.
- Mahapestavate või ajutiste tätoveeringute kohta annavad kaks viidatud fatvaallikat vastandlikke hinnanguid: üks käsitleb neid nagu püsivat tätoveeringut, teine pigem nagu ajutist meiki.
Miks seda küsimust nii sageli esitatakse
Need, kes otsivad vastust küsimusele „kas tätoveeringud on haram”, on enamasti ühes mitmest väga erinevast olukorrast. Tegemist võib olla usku praktiseeriva moslemi või mosleminaisega, kes mõtleb motiivi peale ja soovib enne teada, milline on tema enda ususuuna seisukoht. Tegemist võib olla islamisse pöördunud inimesega, kellel on varasemast ajast tätoveering ja kes pole nüüd kindel, mida see tema usutalituste jaoks tähendab. See võib olla tätoveerija või inimene, kes ei ole moslem, kuid soovib kliendi soovi paremini mõista. Või võib see olla lapsevanem, kellelt teismeline küsib, kas mingi kindel motiiv üldse kõne alla tuleb.
See artikkel annab ülevaate sellest, mida tunnustatud õpetlased ja usulised autoriteedid on sel teemal avaldanud. See ei anna ise hinnangut ega fatvat. Konkreetse isikliku olukorra puhul on õige pöörduda oma imaami või enda õiguskoolkonna õpetlase poole, eriti kuna traditsioonide hinnangud erinevad, nagu järgnevatest osadest näha.
Püsivad tätoveeringud: sunniitlike õpetlaste enamuse seisukoht
Valdava enamiku sunniitlike õpetlaste jaoks on püsiv, nõelaga tehtud tätoveering haram. Islamqa.info määratleb tätoveerimise naha läbitorkamise ja pigmendi sisestamisena, mille tulemusel muutub naha värv püsivalt, ning peab seda sekkumist keelatuks, tegemata erandit protseduuriga kaasneva valu puhul; vastuses viidatakse klassikalistele fiqhi teostele, näiteks Al-Mughni’le, ja laialdasele õpetlaste konsensusele (allikas: Kas tätoveeringud on islamis haram? – islamqa.info).
Mida viidatud hadith täpselt ütleb
Põhjendus tugineb hadithile, mille edastas Abd-Allah ibn Mas'ood ja mis on kirjas nii Sahih al-Bukharis kui ka Sahih Muslimis. Selles räägitakse, et prohvet needis naisi, kes tätoveerivad, ja naisi, kes lasevad end tätoveerida, ning nimetas koos nendega ka muid tavasid, näiteks kulmude kitkumist ja hammaste viilimist ilu pärast. Ülekandes liigitatakse need tavad Allahi loodu muutmiseks (allikas: Tätoveerimise usuline hinnang islamis – islamqa.info). Islamwebi fatvakeskus peab tätoveerimist selle põhjal suureks patuks, mitte lihtsalt ebasoovitavaks, ning soovitab olemasolevat tätoveeringut kahetseda ja eemaldada, kui see on võimalik (allikas: Tätoveerimise usuline hinnang – Islamwebi fatvakeskus).
Mis saab siis, kui eemaldamine oleks ohtlik
Sama Islamwebi fatva tsiteerib klassikalise õpetlase An-Nawawi seisukohta juhuks, kui eemaldamine ise tekitaks probleeme. Selle seisukoha järgi ei pea tätoveeringut eemaldama, kui protseduur kahjustaks tõenäoliselt mõnd elundit või põhjustaks raske vigastuse, tugeva valu või püsivaid haavu, sest islam ei nõua talumatute raskuste talumist. Sellisel juhul võib olemasolev tätoveering alles jääda, kuid selle üldine käsitlemine patuna ei muutu (allikas: Tätoveerimise usuline hinnang – Islamwebi fatvakeskus). Seega ei ole vanema tätoveeringuga inimesele, kes mõtleb, mida tema olukorras ette võtta, ühest üldkehtivat vastust, vaid õpetlane kaalub konkreetseid asjaolusid.
Õiguskoolkonnad ja traditsioonid ei jõua kõik samale järeldusele
Eespool kirjeldatud seisukoht on sunniitide seas valdavalt levinud, kuid see pole ainus islamis avaldatud seisukoht. Suurajatolla Al-Sayyid Al-Sistani büroo ametlik küsimuste ja vastuste leht, mis esindab šiiitliku traditsiooni tähtsat autoriteeti, vastab otse esitatud küsimusele, et nahaalune tätoveering on iseenesest lubatud ega mõjuta wudu’d (rituaalset pesemist), ghusl’i (suurt rituaalset pesemist) ega palvet (allikas: Tätoveeringud – küsimused ja vastused, Al-Sayyid Al-Sistani büroo).
See ei ole erand ega lünk sunniitlikus seisukohas, vaid tuleneb šiiitliku õigustraditsiooni eraldiseisvast arutluskäigust, mis käsitleb küsimust eeskätt rituaalse puhtuse kaudu ja jõuab teistsuguse praktilise järelduseni. See, milline hinnang konkreetsel juhul lugeja jaoks määrav on, sõltub seega selgelt sellest, millist õiguskoolkonda või õpetlast ta järgib; just seepärast ei saa alguses esitatud küsimusele vastata üheainsa lausega.
Henna: üldjuhul lubatud, kuid teatud tingimustel
Allikates käsitletakse hennat eraldi küsimusena, lahus nõelaga tehtava tätoveeringu hinnangust. Ühes Islamwebi fatvas öeldakse, et henna kätele kandmine on lubatud ja prohveti edasi antud juhise („Kanna hennat peale”) põhjal isegi naistele soovitatav, olenemata nende perekonnaseisust. Kasutamist peetakse lubatuks ka menstruatsiooni või sünnitusjärgse perioodi ajal (allikas: Henna on lubatud… – Islamwebi fatvakeskus).
Samas fatvas nimetatakse üht selget tingimust: hennaga kaunistatud nahka ei tohi mitte-mahram meestele näidata. Selle põhjenduseks viidatakse Koraanis nimetatud ehete salmile (24:31); vajaduse korral soovitatakse käed katta. Põhjus, miks hennat hinnatakse nõelatätoveeringust erinevalt, peitub muutuse olemuses: henna tuhmub aja jooksul ise ega muuda nahka püsivalt, samas kui nõelaga tehtud tätoveering põhjustab just selle püsiva muutuse, mis on eespool viidatud enamuse seisukoha määravaks aluseks.
Mahapestavad ja ajutised tätoveeringud: õpetlaste seas on lahkarvamusi
Mahapestavate või ajutiste tätoveeringute puhul – ehk motiivide puhul, mis tuhmuvad ise mõne päeva või nädala jooksul – ei ole võimalik tuvastada ühtset seisukohta. Kaks selles artiklis käsitletud fatvaallikat annavad siin vastandlikke hinnanguid. Järgnevalt esitame mõlemad võrdse kaaluga, sest ajutisi kujundusi müüva brändi jaoks pole üks suund teisest mugavam.
Kui ajutist motiivi käsitletakse nagu püsivat tätoveeringut
Eraldi Islamwebi fatva mitte-püsivate tätoveeringute kohta jõuab järeldusele, et püsiva tätoveeringu ja ainult piiratud ajaks tehtava tätoveeringu vahel pole olulist erinevust. Näitena nimetatakse seal tätoveeringut, mis peaks kestma umbes kaks aastat. Põhjendus on, et keegi ei tea, millal tema elu lõpeb, mistõttu tätoveeringu ajutisus ei muuda selle üldist hinnangut (allikas: Mitte-püsivad tätoveeringud – Islamwebi fatvakeskus).
Kui ajutist motiivi käsitletakse pigem nagu meiki
IslamGuide.info eristab seevastu püsivat kaunistust, mis muudab kehaosa värvi või kuju ja mida peetakse Allahi loodu muutmiseks, ning ajutist kaunistust, mis kaob aja jooksul ise. Viimast võrreldakse seal silmalaineri, põsepuna või huulepulgaga ning peetakse teatud tingimustel lubatuks: motiiv ei tohi kujutada inimesi ega loomi, seda ei tohi näidata mitte-mahram meestele, see ei tohi nahka kahjustada ega sisaldada kahjulikke aineid, sellega ei tohi jäljendada islamiväliseid ega siivutuid tavasid ning see ei tohi kanda mõne muu religiooni sümbolit (allikas: Ajutised ja püsivad tätoveeringud – islamguide.info).
Need kaks seisukohta on sisuliselt vastuolus ja see artikkel ei otsusta, kumb neist on õigem. Ühe sarnasuse saab siiski välja tuua: mõlemad viidatud allikad lükkaksid tagasi motiivi, mis teadaolevalt nahka kahjustab, olenemata sellest, kumba suunda muidu järgitakse. Kes soovib enne usulise küsimuseni jõudmist teada saada, kas toode on ohutu, leiab selle kohta lisateavet artiklist InkLabsi tätoveeringutindi koostisained ja testimine.
Mida see sinu enda otsuse jaoks tähendab
Ei ole olemas ühtainsat „islami vastust” küsimusele, kas tätoveeringud on haram. Püsiva nõelatätoveeringu puhul on enamik sunniitlikke õpetlasi selgelt vastu, samas kui viidatud šiiitliku traditsiooni seisukoht jõuab teistsuguse tulemuseni; hennat hinnatakse eraldi ja valdavalt positiivselt; ajutiste tätoveeringute osas on kaks viidatud fatvaallikat otseses vastuolus. Seetõttu saab sinu olukorrale, sealhulgas juba olemasolevale tätoveeringule sobivaima vastuse kõige usaldusväärsemalt vestlusest sinu enda õiguskoolkonna või traditsiooni õpetlasega. Kes tunneb huvi ka teema kultuuriloolise poole vastu, leiab selle kohta eraldi artikli tätoveerimise ajaloost Ötzist kleebistatoveeringuni.
Usulisest hinnangust sõltumata on siin üks puhtpraktiline aspekt: mahapestav kujundus näitab, kuidas motiiv kindlas suuruses ja kindlas kohas sinu enda nahal tegelikult välja näeb, enne kui tuleb teha püsiv otsus. See on eraldiseisev praktiline aspekt, mitte usuline hinnang; ajutine motiiv ei „lahenda” ega „pane proovile” eespool kirjeldatud küsimust, vaid näitab üksnes suurust ja paigutust. Kui soovid põhjalikumalt kaaluda ajutise ja püsiva lahenduse erinevust, leiad lisateavet ajutise ja püsiva tätoveeringu vahel valimise juhendist. Kui kaalud konkreetselt hennat ja ajutist tätoveeringut, leiad materjali, püsivuse ja nahal jääva tulemuse praktilised erinevused sellest ajutiste tätoveeringute ja henna võrdlusest.
Neutraalse näitena sellest, milline selline ajutine motiiv välja võib näha: lihtne, mittereligioosne kujundus, näiteks liblikas või peen kompass, millel pole mingit sümboolset ega usulist tähendust.
Kes soovib selliseid motiive vaadata, leiab kõigi saadaolevate kujunduste ülevaate ajutiste tätoveeringute kollektsioonist. Küsimusest, kas tätoveering on islamis haram, on see siiski eraldiseisev praktiline teema, mitte usuline heakskiit ega hinnang InkLabsi toodetele.
Kes mõtleb üldisemalt esimese tätoveeringu, selle paigutuse ja nähtavuse peale, leiab selle kohta eraldi esimese tätoveeringu juhendi, mis käsitleb praktilisi kaalutlusi siin arutatud usulisest küsimusest sõltumatult.
