Kui soovid sõna "saudade" tätoveerida, on kõige otsesem vastus ühtlasi kõige lihtsam: seda kirjutatakse alati nii, väikese s-iga ja ilma ühegi aktsendimärgita, ning see kannab endas tähendust, mida enamik keeli ei suuda ühe sõnaga tõlkida. Sealt edasi ei ole enam küsimus tähenduses, vaid kujunduses: millist kirjatüüpi kasutada, kas lisada väike sümbol ja kui suurelt valitud kehapiirkond sõna lubab kujutada, ilma et jooned aastatega kaoksid.
- Õige kirjapilt on alati "saudade", ilma aktsendimärkideta, ka siis, kui sõna kombineeritakse teiste sõnadega.
- Kalligraafiline kursiivkiri annab isikliku, käsitsi kirjutatud ilme; püstkirjas tähed jäävad ka väikeses mõõdus loetavaks.
- Väike sümbol sõna kõrval on esteetiline valik, mitte traditsiooniline, tõendatud tähendusega sümbol.
- Sobiv kirjasuurus sõltub otseselt valitud kehapiirkonnast.
Mida saudade tähendab ja miks seda on raske tõlkida
Dicionário Priberam määratleb saudade’i kui meeldivat mälestust eemalviibivast inimesest, möödunud hetkest või millestki, millest inimene ilma jääb, ning sellest puudumisest tingitud kurbust; sõna pärineb ladinakeelsest sõnast "solitas, -atis", mis tähendab üksindust (allikas: Dicionário Priberam da Língua Portuguesa). Hea mälestuse ja eemalolekuvalu segu tõttu kirjeldatakse seda sõna sageli, sealhulgas ka väljaspool Portugali asuvates teatmeallikates, kui midagi, millel pole teistes keeltes otsest ühe sõna vastet (allikas: Saudade - Wikipedia). Tõlkimise keerukus on seotud ka fadoga – muusikastiiliga, mida esitab tavaliselt solist Portugali kitarri saatel ning mille üks keskseid teemasid on saudade; selle sõna valimise mõistmiseks just selle pärast, mida see teistes keeltes öelda ei suuda, ei pea selle muusikastiili ajalugu tundma.
Kuidas sõna õigesti kirjutada
Õige kirjapilt on alati "saudade": sõnastikuvormis väikese algustähega ja ilma ühegi aktsendimärgita, erinevalt paljudest teistest portugali sõnadest, mis võivad esmapilgul sarnased tunduda. Eksimise oht tekib peamiselt siis, kui sõna kombineeritakse mõne teisega: nimi, kuupäev või väljend nagu "igavesti" on oma kirjapildi ja aktsendimärkidega, mis tuleb enne kujunduse kinnitamist eraldi üle kontrollida. Kirjapilt tasub üle vaadata otse lõplikus kujunduses, mitte ainult telefoni kirjutatud tekstis, sest ebaühtlane tähevahe võib jätta mulje, et sõna on valesti kirjutatud, kuigi see on tegelikult õige.
Kalligraafiline kursiivkiri või püstkirjas tähed: kumba valida
Iga tätoveeritava sõna kirjatüübi valikul kehtib üldine põhimõte, mida on üksikasjalikult selgitatud juba tsitaatide ja sõnadega tätoveeringute artiklis; siin rakendame seda põhimõtet ainult sõnale "saudade". Kalligraafiline, ühendatud kursiivkiri annab isikliku ja käsitsi kirjutatud ilme, mis sobib sõna emotsionaalse kaaluga, kuid vajab rohkem ruumi: liiga lähestikku olevad peened jooned kipuvad kokku sulama ja sõna kaotab eemalt vaadates selguse. Püstkirjas tähed, mis meenutavad rohkem kirjutusmasina kirjatüüpi, jäävad loetavaks ka väikeses mõõdus, mistõttu sobivad need paremini varjatud kehapiirkondadesse. Kujundus Hope näitab seda teist võimalust hästi: üks sõna lihtsas ja jämeda joonega kirjatüübis, mis on loodud jääma loetavaks ka väikesena.
Sõnale väikese sümboli lisamine
Väikese sümboli – südame, laine või mõne muu lihtsa kujundi – lisamine sõna kõrvale on puhtalt esteetiline valik. Tasub selles osas selgesõnaline olla: ühelgi neist sümbolitest pole saudade’iga konkreetselt seotud tõendatud traditsioonilist tähendust, seega peaks valik põhinema sellel, mis sulle visuaalselt meeldib, mitte oletataval sümboolikal. Tehniliselt on oluline, et sümboli joon ei konkureeriks kirjatähtede joonega; kui otsustad sümboli lisada, peaks sõna võtma veidi vähem ruumi kui üksinda, et tervik mahuks valitud piirkonda tasakaalustatult. Kujundus Lõpmatus näitab seda tasakaalu: selles on ühendatud sõna ja lihtne graafiline sümbol, nii et kumbki element ei domineeri teise üle.
Suurus ja paigutus: kus on sõna kõige loetavam
Sobiv suurus sõltub nii kirjatüübist kui ka kehapiirkonnast. Lihtne kalligraafiline kursiivkiri vajab piklikumat piirkonda, näiteks küünarvart või külge, et kõveratel ja peentel joontel oleks ruumi ega tekiks kokkupuudet. Püstkirjas kompaktsed tähed sobivad paremini väiksematele piirkondadele, näiteks randmele, kus sõna jääb lähedalt vaadates loetavaks ka piiratud ruumis. Iga kujunduse üldised minimaalsuuruse piirid on selgitatud tätoveeringute suuruste juhendis; siin kehtib sama põhimõte just selle sõna puhul, sest valitud kehapiirkonna jaoks liiga väike kujundus kipub aja jooksul selgust kaotama. Seda märkab veelgi rohkem sõna puhul, mille puhul on oluline, et seda saaks lugeda, mitte ainult vaadata.
Kujunduse proovimine enne otsustamist
Enne püsitätoveeringu tegemist näitab sama sõna, sama kirjatüübi ja sama suurusega ajutine või poolpüsiv tätoveering, kuidas kujundus tegelikult nahal ja tavalisest väljasirutatud käe kauguselt välja näeb. See aitab kujundust, suurust ja paigutust kontrollida, kuid ei ennusta ega jäljenda valu, paranemist, allergiariski ega seda, milline sõna püsitätoveeringuna täpselt välja näeks. Kui sa pole veel kehapiirkonna või kirjatüübi osas otsustanud, aitab esimese tätoveeringu juhend selle valiku üle rahulikumalt mõelda ning kodus pealekandmise juhend selgitab protsessi sammhaaval, kui otsustad proovida.
Kui soovid enne valimist kõrvuti võrrelda kalligraafilist kursiivkirja ja püstkirja ning näha, kumb sobib paremini sinu kavandatud kehapiirkonnaga, koondab ajutiste kirjatätoveeringute kollektsioon näiteid mõlemast stiilist sõnadega, mis on umbes sama pikad kui "saudade".
