Old school’i stiil, mida nimetatakse ka American traditional’iks, on lääne tätoveerimistraditsiooni vanim kergesti äratuntav tätoveeringute suund: jämedad mustad piirjooned, piiratud valik küllastunud värve ja selged motiivid, näiteks pääsuke, ankur, pistoda või pin-up-kujutis. See kujunes välja 20. sajandi alguses meremeeste ja tsirkusemaailma inimeste tätoveeringutes. Jämedad jooned ja lihtsad värvid pole üksnes esteetiline valik, vaid tehniline lahendus, et joonistus püsiks nahal loetavana veel aastaid hiljemgi.
- See kujunes välja 20. sajandi alguses meremeeste ja tsirkuseartistide seas ning tätoveerijad, nagu Norman „Sailor Jerry” Collins, andsid sellele kuju, mida me tänapäeval tunneme.
- Jämedad mustad piirjooned ning punasest, kollasest, rohelisest ja mustast koosnev värvipalett hoiavad joonistuse pikemas perspektiivis selgena, mitte ainult esimesel kuul pärast tätoveeringu tegemist.
- Igal klassikalisel motiivil, pääsukesest ankru ja meretähani, oli algselt meremehe jaoks, kes seda kandis, oma lugu või kindel tähendus.
- Old school’i motiivi ajutine variant näitab sulle, milline joonistus, suurus ja paigutus sinu enda nahal välja näeb, enne kui langetad mis tahes otsuse püsitätoveeringu kohta.
Mis on old school’i stiil ja kust see pärineb
Old school’i stiili juured ulatuvad 20. sajandi alguses meremeeste ja tsirkusemaailma inimeste kantud tätoveeringuteni. Tollased töökojad panid oma kavandid välja lehtedel, mida nimetati „flash’ideks”. Kliendid valisid nende seast otse soovitud joonistuse — see sarnaneb sellele, kuidas sirvid tänapäeval ajutiste tätoveeringute kataloogi, enne kui mõne kindla kasuks otsustad.
Norman „Sailor Jerry” Collinsit (1911–1973) peetakse üheks Ameerika traditsioonilise tätoveerimisstiili rajajaks. Ta ühendas 1920.–1930. aastate kompositsioonid Jaapani tätoveeringute mõjutustega ning töötas peamiselt oma Honolulu töökojas (allikas: Sailor Jerry – Wikipedia). Paljud motiivid, mida me tänapäeval old school’iga seostame, pääsukesest ankru, pistoda ja pin-up-kujutisteni, on kujundatud tema lihtsa kompositsioonikäsitluse järgi, nii et neid oleks kaugelt lihtne lugeda.
See traditsioon on veelgi vanem kui Sailor Jerry töökoda: tätoveeringud olid Ameerika meremeeste seas levinud juba Ameerika revolutsiooni ajal ning neid kasutati muu hulgas meremeeste kaitsedokumentides isikutunnusena (allikas: Tattoo – Wikipedia). USA esimese professionaalse tätoveerimissalongi avas 1870. aastate alguses kodusõja veteran Martin Hildebrandt. Suurtest sadamalinnadest levis traditsioon tasapisi tätoveerijateni, kes kujundasid mõnikümmend aastat hiljem välja old school’i stiili, mida sa tänapäeval tunned (allikas: Tattoo – Wikipedia).
Miks on joone paksus oluline, et joonistus aja jooksul visuaalselt vastu peaks
Jämedad mustad piirjooned ja piiratud värvipalett — punane, kollane ja roheline koos musta varjutusega — pole üksnes stiili visuaalne tunnus. Aja jooksul hajub tint naha all veidi ning peenike joon või väga hele värv kaotab selguse kiiremini kui jäme piirjoon. Old school’i stiil loodi algusest peale nii, et see püsiks äratuntavana pikema aja jooksul, mitte ainult esimesel kuul pärast tätoveeringu tegemist (allikas: Old school (tattoo) – Wikipedia).
Klassikalised motiivid ja nende tähendus meremeestele
Igal old school’i motiivil oli algselt seda valinud inimese jaoks kindel sõnum. Motiivid ei olnud omavahel asendatavad: meremees teadis täpselt, mida tema nahale kantud joonistus tema kohta ütles, ja sellest pärinebki osa stiili võlust tänapäevani.
Pääsuke ja ankur: kahe enim kantud motiivi lood
Pääsuke, keda kutsuti mõnikord ka sinilinnuks, tähistas meremeeste traditsioonis merel läbitud vahemaad: üks lind umbes 5000 meremiili, teine 10 000 meremiili eest. Need arvud levisid meremehelt meremehele pigem lugude kaudu edasi antud kokkuleppena kui kuskile kirja pandud reeglina, mistõttu täpsed variandid erinevad allikati (allikas: Sailor tattoos – Wikipedia). Ankrul oli otsesem tähendus: see andis märku, et kandja oli ületanud Atlandi ookeani — sisuliselt oli see nahal kantav reisitõend (allikas: Sailor tattoos – Wikipedia).
Meretähte peeti sümboolseks orientiiriks tagasiteel sadamasse ning Sailor Jerry tegi populaarseks selle punase ja musta variandi — sama värvikombinatsiooni, mille tunned tänapäeval ära enamikul old school’i joonistustel (allikas: Sailor tattoos – Wikipedia). Pistoda ja pin-up-kujutised lisandusid sellesse motiivide valikusse hiljem, eelkõige Teise maailmasõja aegsete Ameerika sõjaväelaste seas levinud tätoveeringute kaudu. Nende kõrval olid ka kotkad ja lipud — isamaaliste motiivide põlvkond, mis lisandus vanematele meremeeste ja tsirkuse kujutistele (allikas: Old school (tattoo) – Wikipedia).
Kuidas aru saada, kas old school’i stiil sobib sulle
Lisaks ajaloole sõltub praktiline valik loetavusest, kohast, mida silmas pead, ja sellest, mida soovid esile tõsta.
- Jämedad jooned ja ühtlased värvipinnad paistavad hästi välja nii väikesel randmejoonistusel kui ka suuremal käsivarre- või sääretätoveeringul, samas kui väga peened joonistused võivad kaugelt või väiksena vaadates kaduma minna.
- Paigutus on sama oluline kui valitud motiiv: ankur või pääsuke on käsivarrel, säärel või rangluu juures hästi loetav — need on suhteliselt lamedad piirkonnad, kus piirjoon liikumisel ei moondu.
- Kui kõhkled lihtsa piirjoone ja tervikliku old school’i kujunduse vahel, sõltub vastus sellest, mida soovid esile tõsta: joonistuse kuju jaoks sobib paremini kontuuristiil, mis kujutab motiivi üksnes joontega, tervikliku klassikalise värvipaletiga pildi puhul on aga old school loomulik valik.
Kui soovid enne otsustamist näha, millisele kohale old school teiste visuaalsete suundade seas asetub, annab ülevaade tätoveeringustiilidest lühikese ülevaate kõige populaarsematest.
Klassikalisest visandist sinu enda kujunduseni
Eespool kirjeldatud motiivid pole jäänud üksnes ajalukku: neid leidub ka tänapäevastes kataloogides, kus need on kujutatud sama jämedate joonte ja ühtlaste värvipindade põhimõttel.
Mereankur on täpselt seesama eespool kirjeldatud motiiv: traditsiooniline ankur ajutise tätoveeringuna, mille ümber keerdub hoogsalt köis. Tootekirjelduse järgi on tint algul helesinakas ning muutub umbes 24 tunni jooksul sinakasmustaks, joonistus püsib kuni umbes 15 päeva ja pealekandmine võtab 1–2 minutit.
Kui sind köitis pistoda, leiad selle ajutiste tätoveeringute mudelite hulgast, mis on pühendatud just sellele sümbolile. Kui see on sinu esimene tätoveering ja sa alles valid kujundust ning sobivat kohta, aitab esimese tätoveeringu juhend sul valiku läbi mõelda.
Ajutine variant näitab täpselt, kuidas old school’i jämedad jooned ja värvid sinu enda nahal mõjuvad: milline on suurus, paigutus ja see, kuidas joonistus kaugelt vaadates loetav on. See jääb visuaalseks katsetuseks, mitte ennustuseks selle kohta, kuidas püsitätoveering paraneb, kui valus see on või milline see välja näeb. Täieliku ülevaate saamiseks käsitleb üldine tätoveeringute juhend ohutuse põhitõdesid ning ajutiste ja püsitätoveeringute erinevust, samas kui artikkel miks tasub kujundust enne püsivaks tegemist katsetada käsitleb seda sammu põhjalikumalt.
