Busójárás on kuuepäevane talve ärasaatmise karneval Mohácsis, mille lõid ja mida hoidsid sajandite jooksul alal sokáci kogukond ning mille UNESCO kandis 2009. aastal inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse. Keskne element on pajupuidust nikerdatud, tahtlikult hirmutav busómask, mida kantakse rongkäigus koos lambanahast keebi ja kellukestega vööga. Üritus toimub vastlapäevade ajal, 6. jaanuarist tuhkapäevani, ning põhiprogramm kestab kolm päeva. Kui soovid selle maskimotiivi festivali stiiliga siduda, aitab ajutine tätoveering proovida sarnase meeleoluga kujundust, muutmata seda päris rituaalse maski koopiaks.
- Mis see on: Mohácsi talve ärasaatmise karnevalirongkäik, mida korraldas algselt sokáci kogukond, kuid milles osalevad tänapäeval ka teised linnaelanikud.
- Millal see toimub: vastlapäevade ajal, kolmekuningapäevast tuhkapäevani; põhiüritus ehk vastlanädala lõpp kestab vastlapühapäevast vastlapäevani ning täpsed kuupäevad muutuvad igal aastal lihavõtete järgi.
- Mask: kohalikud meistrid nikerdavad ja värvivad selle pajupuust; kostüümi juurde kuuluvad lambanahast keep, valged linased püksid ja kellukestega vöö.
- Miks see on oluline: UNESCO on selle alates 2009. aastast oma nimistusse kandnud ning alates 2012. aastast on see ka Hungarikum.
Mis on busójárás ja kust see pärineb?
See kuuepäevane talve ärasaatmise ja kevade tervitamise karnevalitraditsioon toimub Mohácsis igal aastal veebruari lõpus. Sokáci kogukond lõi ja hoidis seda traditsiooni põlvest põlve alal, kuid tänapäeval osalevad rongkäigus ja programmis ka teised linnaelanikud, nii et üritusest on saanud kogu kohaliku kogukonna pidu (allikas: UNESCO ICH).
Sokáci kogukonna roll
Sokácid on Balkanilt pärit lõunaslaavi katoliiklik kogukond, kes asus Mohácsi ümbrusse elama pärast 1687. aastat. Nemad kujundasid busójárási tänapäevase vormi ning andsid maskide nikerdamise ja rongkäigu tavad põlvest põlve edasi. Busójárásist rääkides tasub mainida ka selle sokáci päritolu, sest see traditsioon pole üldine „Ungari rahvarõivas“, vaid konkreetse kogukonna kultuuripärand, millesse tuleks suhtuda lugupidavalt.
Ürituse päritoluga seostub ka tuntud legend: selle järgi peletasid sokácid Türgi okupatsiooni ajal türklaste väed linnast eemale, kandes hirmutavaid puumaske ja loomanahku. See on rahvapärimus, mitte tõendatud ajaloosündmus, ning busójárási esimene kirjalik mainimine pärineb alles aastast 1783. Seda lugu tasub tunda legendina, mitte faktina, sest nii saab mõista maskide sümboolset tähendust, ilma et peaks oletama, nagu oleks selle taga täpne ajaloosündmus. Kui sind huvitavad ka teised Ungari mütoloogia tegelased, tutvustab meie artikkel Ungari mütoloogilistest ja legendaarsetest sümbolitest veel selliseid lugusid, mis hoiavad samal viisil alal kogukondlikku mälu.
Busómaskid: pajupuust nikerdatud traditsioon
Busómaske nikerdavad kohalikud meistrid pajupuust ja värvivad need seejärel traditsiooniliselt käsitsi, nii et iga mask on mõnevõrra ainulaadne, ehkki nende ehitus järgib sarnaseid põhimõtteid. Ka maski juurde kuuluv kostüüm on kindlalt määratletud: lambanahast keep, valged linased püksid, nahksaapad, lambanahast müts ning kellukeste ja kõrinatega kaunistatud vöö, mis tekitab kõndides valju kõlisevat müra. See heliefekt pole juhuslik, sest üks rongkäigu eesmärke oligi olla võimalikult silmatorkav ja lärmakas.
Miks on maskid hirmutavad?
Maskide tahtlikult hirmutav välimus pole pelgalt kaunistus, vaid vahend talve sümboolseks peletamiseks: traditsiooni loogika järgi ajab külma aastaaega seda tõhusamalt „minema“, mida hirmutavam on kuju. Kui näed busót jämedate sarvede, esiletungivate hammaste ja tumedate, ilmekate joontega nikerdatud maskiga, tasub seda mõista kogukondliku rituaali osana, mitte õudusfilmi kostüümina.
Kuue päeva kava: millal busójárás toimub
Pidu toimub vastlapäevade ajal, kolmekuningapäevast (6. jaanuarist) tuhkapäevani, mistõttu täpsed kalendrikuupäevad muutuvad igal aastal olenevalt lihavõtete ajast. Põhiüritus, mida kohalikud nimetavad „vastlanädala lõpuks“, kestab kolm päeva: vastlapühapäevast vastlapäevani, mis on ühtlasi kuuepäevase pidustuse viimane päev (allikas: Busójárás – Vikipeedia).
Ürituse tähtsündmused
Programm koosneb mitmest selgelt eristatavast osast. Tuntuim hetk on see, kui üle 500 busót saabub paatidega mööda Doonaud ning alustab pärast kaldale jõudmist kaunistatud sõidukitega läbi linna kulgevat rongkäiku. Pärast rongkäiku põletatakse peaväljakul talve sümboolset kirstu, millega saadetakse külm aastaaeg sümboolselt ära; sellele järgnevad ühine pidusöök ja muusika hiliste õhtutundideni. Programmi kuuluvad ka lastele mõeldud kostüümivõistlus ja maskinikerdamise demonstratsioonid, nii et külastajad saavad tutvuda traditsiooni käsitööpoolega, mitte ainult rongkäiguga.
UNESCO maailmapärand ja Hungarikum: miks see traditsioon on oluline
UNESCO kandis busójárási 2009. aastal inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Põhjenduses tõstetakse eraldi esile kogukondlikku eneseväljendust ja maskinikerdamise tehnikate edasiandmist põlvest põlve. Teisisõnu ei tunnustatud üksnes vaatemängu, vaid seda, et tegemist on elava kogukondliku tavaga, mida õpetatakse pidevalt edasi (allikas: UNESCO ICH). Alates 2012. aastast on busójárás kantud registrisse ka Hungarikumina ehk ametlikult tunnustatud Ungari rahvusliku väärtusena.
See pärandistaatus tähendab ka seda, et busómaski motiivi mis tahes kujul kasutades tasub meeles pidada, et tegemist on konkreetse elava kogukonna rituaalse esemega, mitte üldise „hirmutava maski“ šablooniga. Kui sind huvitavad ka teised Ungari pärandi sümbolid, loe artiklit turuli ja teiste rahvussümbolite tähenduse kohta, mis lähtub samamoodi faktipõhisest käsitlusest.
Maskitätoveering festivali stiili juurde: kuidas motiivi valida
Maskimotiiviga ajutine tätoveering on dekoratiivne stiilivalik, mis toob busómaskide visuaalse meeleolu esile kujundite, kontrastide ja ilmekate joonte abil, olemata konkreetse päris busómaski koopia või jäljendus. See eristus on oluline, sest busómask on kindla kogukonna rituaalne ese, samas kui tätoveering on vabalt valitav ajutine kaunistus sinu nahal festivaliks või vastlapäevaks.
Motiivi ja paigutuse valimisel tasub mõelda, kui nähtavasse kohta soovid selle paigutada: õlale või küünarvarrele paigutatud kujund paistab suvise lühikeste varrukatega riietuse puhul hästi välja, samas kui väiksem rangluule või randmele paigutatud kujund mõjub tagasihoidlikumalt. Arvestada tuleb ka nahapinna suurusega, sest detailirohke maskilaadne graafika pääseb tõeliselt mõjule suuremal pinnal, samas kui lihtsam joonekujundus sobib hästi ka väiksemasse kohta.
Kuhu paigutada tätoveering festivaliks
Ajutise kujunduse üks kasulikumaid omadusi on see, et saad enne püsiva valiku kaalumist proovida, kuidas konkreetne stiil ja paigutus sinu nahal välja näeb. See ei tähenda, et kujundus ennustaks, milline oleks sarnane disain püsitätoveeringuna: jutt käib kandmiskogemusest ning suuruse ja asukoha proovimisest, mitte valu, paranemise või lõpliku välimuse jäljendamisest.
Kui sulle sobib paremini hoopis teistsugune kostüümiteema, vaata artiklit, mis tutvustab üldisemaid vastlakostüümi- ja tätoveeringuideid, samas kui suvistele festivalidele ja pidudele mõeldud stiiliideed võtab kokku see kogumik. Kui kaalud praegu oma esimest tätoveeringut, aitab see juhend sul mõelda, kuidas mudeli ja koha valimisele läheneda.
See sajanditevanune, UNESCO tunnustatud kogukondlik traditsioon hoiab alal maske, mis on ka iseenesest muljetavaldavad käsitööteosed. Kui soovid proovida selle meeleolu dekoratiivset ajutist vormi vastlapäevaks või festivaliks, tutvu Ajutised maskitätoveeringud valikuga ja proovi seda rahulikult kodus: selline kujund võib nahal püsida isegi 1–2 nädalat, nii et sul on aega otsustada, kui väga see stiil sulle meeldib, enne kui hakkad mõtlema millegi püsiva peale.
