Peaaegu igas kultuuris, kus välku sümbolina tuntakse, seostub sellega üks ja sama põhitunne: jõud, mis ilmub hoiatamata ja on kohe nähtav. Tätoveeringumotiivina kannab välk seda tähendust edasi ning seostub enamasti energia, kiiruse ja äkilise muutusega, mida võimendavad sageli eri mütoloogiate tormijumalad. Motiivist huvitatul tasub teada ka üht asja, mis pole tähendusega seotud, vaid puudutab kujundust: kahte paralleelset püstist välku võidakse visuaalselt segi ajada tuntud vihasümboliga, samas kui üksik välk jääb levinud stiilides sellest seosest puutumata.
- Välk sümboliseerib kultuurist olenemata enamasti energiat, kiirust ja hetke, mil miski selgelt muutub.
- Zeus, Thor, Raijin ja Äikselind näitavad, kui erinevalt on kultuurid sama loodusnähtust tõlgendanud.
- Topeltvälgu kujunduse valimisel tasub teadlikult kaaluda, sest kahte paralleelset välku võidakse segi ajada ajaloolise koormaga sümboliga.
- Peenjooneline stiil, illustratiivne stiil ja dotwork annavad välgu puhul väga erineva tulemuse, isegi kui põhikuju on sama.
Energia, kiirus ja muutuse hetk
Sõltumata sellest, millise jumalusega välku seostatakse, kordub üks põhitähendus: see sümboliseerib toorest, vaevu talitsetavat energiat. Selle tõlgenduse jaoks pole vaja kindlat mütoloogiat, sest see tuleneb vahetult loodusnähtuse vaatlemisest – tegu on valguskaarega, mis ilmub sekundi murdosa jooksul ja kaob siis taas.
Sellest tähelepanekust tuleneb teine levinud tõlgendus: kiirus ja otsusekindlus just sel hetkel, kui otsus langetatakse. Need, kes lasevad endale teha välgutätoveeringu pöördepunkti tähistamiseks, näiteks haridustee lõpetamise, elukoha vahetamise või raske perioodi lõpu puhul, kasutavad sama pildikeelt: lühike ja selgelt äratuntav katkestus aeglase ülemineku asemel. Kui sind kõnetab aga rohkem tuli kui muutuse ja teisenemise sümbol, leiad selle teema põhjalikuma käsitluse kavandatavast leegitätoveeringuid käsitlevast artiklist, sest kuigi nii tuld kui ka välku seostatakse muutusega, kuuluvad need eri kujundimaailmadesse: tuli muudab aja jooksul, välk märgib ühtainsat hetke.
Välgujumalad: Zeus, Thor, Raijin ja Äikselind võrdluses
Motiivi tuntumad tähenduskihid pärinevad mütoloogiatest, kus välk on tormijumaluse relv või tööriist. Järgmised neli pärimust näitavad, kui erinevalt on kultuurid sama loodusnähtust tõlgendanud, ning aitavad valida kujundust teadlikumalt, mitte võtta üle sümbolit, mille päritolu pole teada.
Zeus ja Keraunos
Kreeka mütoloogias seostatakse välku, mida nimetatakse Keraunoseks, Zeusi tunnusrelvaga. Pärimuse järgi tagusid kükloobid need välgunooled talle ning antiikkunstis kujutatakse Zeusi sageli välgukimbu või skeptriga, mis on nähtav märk tema võimust taeva ja tormi üle (allikas: Zeus – World History Encyclopedia). Tätoveeringu kontekstis sümboliseerib see seos enamasti autoriteeti ja jõudu, mis mõjub kõrgemalt ehk ülempositsioonilt.
Thor ja Mjölnir
Põhjala mütoloogias on Thor äikese- ja taevajumal ning lisaks neile valdkondadele ka põllumajanduse jumal. Tema vasar Mjölnir on ta tuntuim tunnusese ning tihedalt seotud välgu ja kõuega (allikas: Thor – World History Encyclopedia). Põhjamaise tähendusega välgumotiivist huvitatud seostavad sellega sageli maisemat ja võitluslikumat tõlgendust kui Zeusi puhul: jõudu, mis haarab vahetult tegutsema, mitte ei valitse distantsilt.
Raijin: Jaapani kõuejumal
Jaapani tormijumalana täidab Raijin Thoriga ja Zeusiga sarnast kahetist rolli. Teda kujutatakse enamasti trummidest pärjaga, mille abil ta kõue tekitab, ning tema mõju peetakse kahepoolseks: ühel pool eluandev vihm, teisel häving (allikas: Raijin – Mythopedia). See kahetine tõlgendus teeb Raijinist sobiva viite neile, kes soovivad mõista välku mitte üksnes puhta jõuna, vaid ka meeldetuletusena äkilise murrangu kahest poolest.
Äikselind Põhja-Ameerika pärimustes
Paljudes Põhja-Ameerika põlisrahvaste pärimustes peetakse Äikselindu kõue ja mõne hõimu pärimuse järgi osaliselt ka välgu allikaks (allikas: Äikselinnu legendid – Native Languages of the Americas). Oluline on meeles pidada, et tegu pole üheainsa ühtse legendiga, vaid paljude eri rahvaste iseseisvate pärimustega, mis erinevad üksikasjade poolest. Kui see motiiv sind kõnetab, tuleks seda mõista viitena konkreetsele elavale kultuurile, mitte käsitleda üldise „indiaanlaste sümbolina”.
Mida topeltvälgu puhul silmas pidada
Üksik välk tavapärases tätoveerimisstiilis pole probleemne ning enamik vaatajaid näeb selles lihtsalt seda, mis see on: energia või muutuse sümbolit. Kaks paralleelset püstist välku kõrvuti on aga omaette juhtum. Anti-Defamation League liigitab selle topeltvälgu märgi natsionaalsotsialistliku Schutzstaffeli (SS) sümboliks ning märgib, et paremäärmuslikud rühmitused on kasutanud seda pärast Teist maailmasõda tunnusmärgina (allikas: SS-i välgunoolemärgid – ADL-i vihasümbolite andmebaas).
Saksamaal, Austrias ja Šveitsis on natsionaalsotsialistlike sümbolite kasutamine ka kriminaalõiguslikult oluline, mistõttu kerkib küsimus siin nii esteetilisest kui ka õiguslikust vaatenurgast. See ei tähenda, et välk sümbolina oleks halva mainega, vaid üksnes seda, et kindlal ja väga spetsiifilisel paigutusel – kahel ühesuguse kujuga välgul reas – on ajalooliselt kaks tähendust. Välgutätoveeringut kavandades saab sellist segiajamise ohtu hõlpsalt vältida, valides üksiku välgu või variandi, mis erineb sümmeetrilisest topeltreast selgelt kuju, nurga või joonekulgemise poolest.
Kolm stiili välgukujunduse jaoks
Välk on lihtsa joonekujuga, mistõttu sobib see võrdselt hästi mitmesse stiili. Valik muudab aga märgatavalt valmis tätoveeringu üldmuljet.
- Peenjooneline stiil: üks peen, ühtlase joonega joon ilma varjutuseta, nagu kataloogis oleva Välgu kujunduse puhul. See stiil mõjub tagasihoidlikult ja sobib hästi väikestele pindadele, kus iga lisajoon muudaks üldmulje kiiresti liiga kirjuks. Kui see suund pakub sulle laiemalt huvi, leiad põhjalikuma ülevaate peenjoonelisi tätoveeringuid käsitlevast artiklist.
- Illustratiivne stiil: siin lisanduvad välgu ümber kontrast, kerge varjutus või väikesed täiendavad detailid, näiteks pilveräbalad või vihjeline valgusoreool. See stiil vajab rohkem pinda kui peenjooneline stiil, kuid mõjub see-eest ruumilisemalt ja omanäolisemalt.
- Dotwork: katkematute joonte asemel moodustub kujund paljudest üksikutest punktidest, mille tihedus loob heleduse ülemineku. See stiil vajab kolmest variandist kõige rohkem pinda, sest liiga väikese kujunduse puhul muutub punktimuster kiiresti häguseks.
Suurus ja paigutus: sõrm, ranne ja muud kohad
Kuna välgu kuju on selge ja lihtsustatud, on see hästi loetav ka väga väikesena, mistõttu sobib see loomulikult tagasihoidlikku paigutusse.
Sõrm, ranne ja kõrvatagune piirkond kuuluvad seda tüüpi joonemotiivi populaarseimate väikeste paigutuskohtade hulka, sest välgu kitsas kuju sobib hästi piklike või kitsaste nahapindadega. Kui sind huvitab just sõrmele paigutamine, leiad lis näiteid ja mõtteid sõrmetätoveeringuid käsitlevast artiklist.
Suuremad ja silmatorkavamad kohad, näiteks küünarvars või abaluu, on loomulik valik siis, kui soovid rohkem detaile, näiteks illustratiivse või dotwork-variandi puhul, mis kaotab väga väikeses mõõtkavas oma mõju. Seega sõltub väikese ja tagasihoidliku või suurema ja detailse kujunduse valik vähem motiivi tähendusest kui valitud stiilist.
Proovi välku enne, kui see jäädavaks muutub
Ajutise või poolpüsiva kujunduse, näiteks sõrmetätoveeringute kollektsioonis oleva Välgu motiivi saab kõigepealt kanda kohale, kuhu soovid hiljem püsivat tätoveeringut. Nii näed enne lõpliku otsuse tegemist, kuidas suurus, joonekulgemine ja paigutus sinu nahal tegelikult mõjuvad. Selline kujundus ei ütle midagi selle kohta, kui valus on püsiva tätoveeringu tegemine samasse kohta, kuidas nahk seal paraneb, kas tekib allergia või milline näeb välja lõplik tulemus aastate pärast; see katsetab ainult motiivi, suurust ja paigutust.
Kui sa pole veel kindel, kuidas esimese tätoveeringu motiivi ja paigutuse valikut mõistlikult piiritleda, leiad põhjalikuma juhendi esimest tätoveeringut käsitlevast artiklist. Kui soovid aga üldisemalt teada, miks tasub kujundust enne selle jäädavaks muutmist proovida, leiad põhjenduse artiklist, mis selgitab, miks kujundust enne katsetada. Mõlemad artiklid täiendavad siin käsitletud tähendust otsuse praktilise poolega.
