Prantsuskeelne tätoveeringulause koosneb vahel vaid kolmest või neljast sõnast, kuid enne fondi valimist tuleb teha kaks kontrolli: õigekiri, sest ununenud või valesse kohta pandud rõhumärk jääb nähtavale sama kauaks kui tätoveering, ning autoriõiguste staatus, sest suuliselt edasi antud vanasõna võib tätoveerida piiranguteta, samas kui veel autoriõigusega kaitstud autori tsitaati ei tohiks ilma kontrollimata esitleda vabalt kasutatavana. See artikkel koondab kontrollitud prantsuse vanasõnu teemade kaupa ning mõne autori tsitaate, kelle looming on selgelt üldkasutatav, ja selgitab, kuidas õigekirja kontrollida ning teksti pikkuse järgi fonti ja asukohta valida. Kui tätoveeringu keskmes on lause asemel kuupäev või number, käsitleb meie sünnikuupäeva tätoveeringu juhend seda formaati eraldi.
- Anonüümne, põlvkondi suuliselt edasi antud vanasõna ei tekita autoriõigustega seoses küsimusi; autori tsitaadi puhul tuleb iga juhtumit eraldi kontrollida, enne kui seda autoriõigustest vabana esitleda.
- Kui kopeerid teksti usaldusväärsest kirjalikust allikast, selle asemel et selle mälu järgi kirja panna, väheneb rõhumärkide ja kirjavahemärkide vigade oht märgatavalt.
- Font ja teksti pikkus tuleb valida koos asukohaga, mitte pärast seda: pikk lause vajab piklikku piirkonda, näiteks käsivart või roideid, samas kui üks sõna sobib lühemale piirkonnale.
- Kui näed lauset enda nahal, päris fondi ja suurusega, muudab see sageli hinnangut, mis sul selle kohta paberil oli.
Mida enne lause valimist kontrollida
Ununenud või valesse kohta pandud rõhumärki ei saa parandada nagu trükiviga: kui tätoveering on tehtud, jääb see selliseks, olgu tegu mõne päeva kantava ajutise tätoveeringu või kauem kestma mõeldud poolpüsiva tätoveeringuga. Seega on kirjapildi hoolikas kontroll sama oluline kui teksti enda valimine ning see tuleb teha enne kujunduse kinnitamist, mitte pärast.
Teine ettevaatusabinõu puudutab seda, mida internetist leitud tekst tegelikult ütleb. Sotsiaalmeedias või tsitaadilehel oleva lause juures ei ole peaaegu kunagi märgitud, kas see on autoriõigustest vaba. Anonüümne vanasõna ei kuulu ühelegi tuvastatavale autorile ega tekita seetõttu seda küsimust. Autoriga seotud lause puhul sõltub olukord aga autori surma-aastast ja Prantsusmaa asjaomastest reeglitest, mida käsitleme allpool: parem on see enne tsitaadi valimist üle kontrollida, mitte eeldada, et see on vabalt kasutatav lihtsalt sellepärast, et seda laialdaselt jagatakse.
Lõpuks, kuna kalligraafilises kirjas või väikses formaadis lause ei pruugi olla loetav samamoodi nagu ekraanil, aitab ajutise või poolpüsiva tätoveeringuga katsetamine hinnata tegelikku loetavust enne lõplikku otsust.
Lühikesed prantsuse vanasõnad teemade kaupa
Järgnevad vanasõnad on anonüümsed, neid on pikka aega suuliselt edasi antud ning need ei kuulu ühelegi tuvastatavale autorile, mistõttu ei tekita need autoriõigustega seoses küsimusi. Teemade kaupa rühmitamine aitab leida lause, mis vastab kindlale kavatsusele, selle asemel et valida üksnes stiilse efekti pärast.
Jõud ja visadus
Neid väljendeid valitakse sageli selleks, et märkida läbitud rasket perioodi või pikema aja jooksul hoitud otsustavust.
- „Kes elab, see näeb.” — tunnistab ebakindlust, kuid ei anna alla; sobib ootamise või veel pooleli oleva otsuse tähistamiseks.
- „Tasapisi teeb lind pesa.” — seostab kannatlikkuse konkreetse tulemusega, mitte abstraktseks jäänud pingutusega.
- „Tahta tähendab suuta.” — mõte püsib ka vähestes sõnades terviklik, erinevalt poole lause pealt katkestatud väljendist.
Elu ja saatus
Teised vanasõnad räägivad aja möödumisest ja sellest, mida me täielikult kontrollida ei saa — see on sage teema eluetapi tähistamisel.
- „Pärast vihma tuleb päikesepaiste.” — viitab muutusele, täpsustamata, millisele, nii et inimene saab sellele ise tähenduse anda.
- „Igal asjal oma aeg.” — sobib neile, kes soovivad meelde tuletada, et otsus võib oodata õiget hetke, selle asemel et sellega kiirustada.
- „Kõik tuleb õigel ajal sellele, kes oskab oodata.” — väljendab sama mõtet pikemalt ning sobib laiemale piirkonnale, näiteks roietele.
Armastus ja sidemed
Selle kategooria tuntuim vanasõna on selle artikli jaoks otse üle kontrollitud: „Silmist ära, südamest ära.” (allikas: Vanasõna — Wikiquote), mida valitakse sageli geograafilise kauguse või hoolimata lahusolekust olulise suhte tähistamiseks. Kategooriat täiendavad veel kaks vanasõna.
- „Armastus on pime.” — pärineb vanast kasutusest, mitte reklaamlausest, hoolimata sellest, kui laialt see tänapäeval levinud on.
- „Sarnane leiab sarnase.” — sobib paremini kahe lähedase inimese ühise tätoveeringuna kui üksi kantava tekstina.
Perekond ja juured
Need väljendid räägivad põlvnemisest ja edasi pärandatud sarnasusest — sage teema peresideme tähistamisel ilma konkreetset lugu üksikasjalikult avamata.
- „Käbi ei kuku kännust kaugele.” — viitab edasi pärandatud omadusele või sarnasusele ning sobib põlvnemist tähistavaks tätoveeringuks.
- „Koerad ei sünnita kasse.” — kannab sama mõtet kujundlikumalt ja otsekohesemalt.
- „Oma perekonda ei saa valida.” — ei anna sellele sidemele hinnangut, mistõttu sobib neile, kes tahavad seda tähistada ilma seda kommenteerimata.
Prantsuse autorite tsitaadid: mis on tegelikult üldkasutatav
Prantsusmaal muutub teos üldkasutatavaks 70 aastat pärast autori surma (allikas: Üldkasutatav teos (intellektuaalomand) — Wikipédia), mis hõlmab praktikas autoreid, kes surid 1956. aastal või varem. Sellel üldreeglil on siiski erandeid: mõne teose puhul kehtivad sõdadega seotud tähtaja pikendused, eriti autorite puhul, kes on ametlikult tunnistatud „Prantsusmaa eest langenuks” (sama allikas). Antoine de Saint-Exupéry on selle erandi konkreetne näide: ta suri 1944. aastal ning tunnistati järgmisel aastal „Prantsusmaa eest langenuks” (allikas: Antoine de Saint-Exupéry — Wikipédia), mis tähendab, et tema kirjutiste staatus ei allu lihtsalt üldisele 70 aasta reeglile. See ei tähenda, et tema loomingut tuleks põhimõtte pärast vältida, vaid et seda ei tohiks ilma iga juhtumit eraldi kontrollimata automaatselt vabalt kasutatavaks nimetada. Seega tasub tätoveeringu jaoks eelistada autoreid, kelle puhul ajaline piir on selgelt ületatud.
Victor Hugo
Victor Hugo kuulub nende autorite hulka, kelle teosed on selgelt 70 aasta piirist varasemad. Teoses „Les Châtiments” kirjutab ta: „Need, kes elavad, on need, kes võitlevad.” (allikas: Victor Hugo — Wikiquote). Tätoveerituna jääb lause lühikeseks, kuid säilitab tervikliku ülesehituse, mis on väikeses mõõdus loetavuse seisukohalt oluline.
La Rochefoucauld
Maximes’i autor François de La Rochefoucauld pakub veel lühema lause: „Meie voorused pole enamasti muud kui maskeeritud pahed.” (allikas: François de La Rochefoucauld — Wikiquote). Varasematest vanasõnadest iroonilisema tooniga lause sobib neile, kes otsivad väljendit, mis kutsub mõtisklema, mitte ei esita otsest väidet. Ka see pikem variant sobib asukohta, kuhu mahub terve rida, mitte üksik sõna, näiteks käsivarrele või roietele, mida käsitleme allpool.
Voltaire
Voltaire lõpetab selle valiku Candide’i viimase lausega: „Me peame oma aeda harima.” (allikas: Voltaire — Wikiquote). Jutustuse kontekstist eraldatuna säilitab see nahal iseseisva tähenduse: hoolitseda selle eest, mis meist tegelikult sõltub.
Kuidas kontrollida lause õigekirja enne tätoveerimist
Kõige usaldusväärsem viis on kopeerida tekst kirjalikust allikast, näiteks trükitud väljaandest või teatmeteose lehelt, selle asemel et see mälu järgi sisestada või juba ebatäpselt ekraanipildilt maha kirjutada. Iga rõhumärk (é, è, ê), sedill ja prantsuse keele kahekordse kirjavahemärgi ümber olev tühik, näiteks kooloni või semikooloni ees, tasub eraldi üle kontrollida, sest kiiruga tehtud kavandil võib viga selles kohas kergesti märkamata jääda. Enne tätoveeringu tegemist tasub tekst lasta veel ühel inimesel üle lugeda — see on lihtne ettevaatusabinõu, eriti juhul, kui tekst jääb nahale mitmeks nädalaks või kauemaks.
Fondi ja teksti pikkuse valimine asukoha järgi
Peen ja õrn font jääb väikeses formaadis loetavaks, kuid selle puhul tuleb rõhumärgid ja kirjavahemärgid täpsemalt välja joonistada — need kaks detaili kaovad kiiresti, kui tekst on liiga väike. Meie fine line’i stiili ehk peenjoonelise stiili juhend kirjeldab seda peenust lähemalt neile, kes kõhklevad selle stiili ja jõulisema kirja vahel.
Seevastu jõulisem kalligraafiline või käsitsi kirjutatud kiri sobib paremini pikemale lausele suuremal kehaosal, kus jämedad ja peened jooned jäävad selgeks ega suru üksteise vastu.
Teksti pikkus ja kehaosa laius tuleb valida koos, mitte teineteise järel: kui valid kõigepealt lause ja alles seejärel otsid, kuhu see mahutada, tuleb sageli fonti nii palju vähendada, et teksti on raske lugeda. Kui mõtte edasiandmiseks pole tervet lauset vaja, võib piisata ühest tugevast sõnast minimalistlikus kirjas.
Kuhu tätoveeringulause paigutada
Piklikule piirkonnale, näiteks käsivarrele või roietele, mahub terviklik lause hõlpsamini kui lühikesele ja laiale kohale, kus tuleks tekst kas poolitada või selle suurust kõvasti vähendada. Meie ajutise tätoveeringu suuruste juhend selgitab formaadi ja kehaosa seost ka teiste kujunduste puhul.
Selle valiku puhul on igapäevane nähtavus sama oluline kui fondi esteetika: randmel või käsivarrel olev tätoveering paistab kogu aeg välja, sealhulgas olukordades, kus seda poleks osanud ette näha, samas kui roietel olev lause on nähtav vaid siis, kui sa seda ise soovid.
Katseta lauset enne lõplikku sammu
Kui näed lauset enda nahal päris fondi ja suurusega, muudab see sageli hinnangut, mis sul selle kohta paberil või ekraanil oli: kavandil tasakaalus tundunud sõna võib pärast kehakumerusele kandmist paista liiga kokkusurutud või väljavenitatud. Ajutise tätoveeringuga katsetamine võimaldab teksti pikkust, fonti või asukohta muuta enne, kui valik muutub lõplikuks, ning tätoveeringu katsetamine enne püsivaks muutmist on kasulik samm olenemata valitud lausest.
Kui soovid lauset kanda kauem kui tavalist ajutist tätoveeringut, enne kui otsustad, pikendab poolpüsiv tätoveering katsetamise aega; poolpüsiva tätoveeringu tegelik kestus sõltub mitmest selles juhendis kirjeldatud tegurist, mida tasub teada enne kahe variandi vahel valimist.
