Roositätoveering räägib harva vaid ühest asjast: õie värv, selle arenguetapp (suletud õiepung või täielikult avanenud õis) ja okaste olemasolu muudavad koos seda, mida kujund edasi annab – romantilisest armastusest kuni tõsisema noodini, mis seostub kaotuse või kaitsega. Kõige levinum seos – roos kui armastuse sümbol – käib tegelikult ainult ühe värvi, punase, mitte kogu õie kohta. Ülejäänud juhendis selgitatakse, kuidas tõlgendada punast, roosat, valget, kollast või musta roosi, mida okkad sellele tõlgendusele lisavad ning kuidas nende põhjal konkreetne kujund ja selle paigutus valida.
- Värv muudab tähendust: punane tähendab kirglikku armastust, roosa õrnemat kiindumust, valge voorust või puhtust, kollane sõprust või pühendumust ning must (mis on tegelikult väga tume punane või lilla) seostub lõpu ja kaotusega.
- Õie arenguetapp on sama oluline: veel suletud õiepunga tõlgendatakse alguse või potentsiaalina, avanenud õis aga tähistab midagi juba teoks saanuna.
- Okkad pole lihtsalt suvaline dekoratiivne detail – nende nähtavus muudab joonistuse üldist tooni romantilisest kaitsvaks või karmiks.
- Kolju või pistodaga roosil on tegelikud kunstilised taustad (memento mori, Ameerika traditsiooniline tätoveering), mitte kindel kood, millel oleks ainult üks tõlgendus.
- Paigutus sõltub suurusest ja detailirohkusest: peened jooned sobivad hästi randmele, detailirohked kompositsioonid vajavad aga suuremat piirkonda, näiteks õlga, roidekaarte või selga.
Mida roositätoveering üldjoontes sümboliseerib
Roosil on tätoveeringutest väljaspool pikk sümboliajalugu, mis ulatub tagasi viktoriaanlikku aega, mil lilledel oli oma keel, mida tunti floriograafia nime all ja mille kaudu inimesed edastasid sõnumeid sõnadeta. Tätoveeringud võtsid selle sümboolika üle peaaegu muutumatul kujul: iga roosi värv säilitab traditsioonilt saadud tähenduse ning õie kuju – suletud õiepung, avanenud õis, nähtavate okastega või ilma – lisab värvile veel ühe tõlgenduskihi. Et valida kujundus, mis ütleb täpselt seda, mida soovid, tasub need kaks muutujat eraldi käsitleda, nagu tehakse ka järgmistes jaotistes: kõigepealt värv, seejärel õie arenguetapp ja okaste roll.
Roosi värvi tähendus: punane, roosa, valge, kollane, must
Iga roosi värviga on aja jooksul seostunud erinev tähendus ning need tähendused on tätoveeringumaailma peaaegu otse üle kandunud. Allpool on viis varianti, mida disainikataloogides kõige sagedamini kohtab.
Punane ja roosa
Punane on endiselt värv, mida seostatakse kõige rohkem roosiga kui romantilise armastuse ja kire sümboliga, ning see on ka traditsiooniline sõbrapäeval kingitav lill (allikas: Rose – Wikipedia). Roosa kannab samalaadset, kuid tagasihoidlikumat sõnumit: floriograafia traditsioonis väljendab roosa roos punasest õrnemat kiindumust – imetlust, tänulikkust või hellust, mitte tingimata tulist kirge (allikas: Language of flowers – Wikipedia). Nende kahe vahel valides sõltub kõik sellest, kui tugevat sõnumit soovid edastada.
Valge ja kollane
Valget roosi on ajalooliselt seostatud vooruse ja puhtusega, mistõttu sobib see hästi isikliku või vaimse tähendusega tätoveeringuks, mis pole tingimata romantiline (allikas: Language of flowers – Wikipedia). Kollane on traditsiooniliselt tähistanud sõprust ja pühendumust, mitte armastust – viimastel aastatel on aromantilised inimesed selle kasutusele võtnud ka sümbolina, lisades ajaloolisele tähendusele tänapäevase mõõtme (allikas: Rose – Wikipedia).
Must (tegelikult väga tume)
Tõeliselt musta looduslikku roosisorti pole olemas: tätoveeringukataloogides nähtav „must” roos on tavaliselt väga tume punane, lilla või pruunikas-burgundia toon, mida vahel joonistusel teadlikult veel mustemana kujutatakse. Lääne traditsioonis seostub selline väga tume toon pigem surma ja lõpuga kui armastusega (allikas: Language of flowers – Wikipedia). Seda erinevust tasub meeles pidada enne järgmist jaotist, kus käsitletakse lähemalt musta roosi ja selle kombinatsioone teiste sümbolitega.
Õiepung, avanenud õis ja okkad: roosi arenguetapid sümbolina
Lisaks värvile muudab sõnumit ka õie arenguetapp. Veel suletud õiepunga tõlgendatakse tavaliselt potentsiaali või alguse sümbolina – millegina, mis alles hakkab juhtuma, mitte juba lõppenud peatükina. Täielikult avanenud õis seevastu väljendab midagi teoks saanut: läbielatud suhet, saavutatud eesmärki või küpseks saanud hetke, mitte pelgalt loodetut.
Okkad täiendavad seda pilti ja neid tasub käsitleda kujunduse osana, mitte lihtsalt tehnilise lisadetailina. Ajalooliselt on punase roosi okkaid seostatud nii romantilise armastuse intensiivsusega kui ka floriograafia kristlikus tõlgenduses Kristuse vere ja ristilöömise viie haavaga, millega seostati õie viit kroonlehte. See on üks mitmest ajaloolisest tõlgendusest, mitte iga roositätoveeringu puhul kehtiv universaalne tähendus (allikas: Language of flowers – Wikipedia). Kujunduse tõlgendamisel on praktikas kõige olulisem see, kui nähtavad on okkad: selgelt eristuvate okastega paljas vars annab roosile kaitsva või karmima tooni, samal ajal kui lehtede ja tagasihoidlike okastega vars hoiab tähelepanu õie romantilisel poolel.
Must roos ning kombinatsioonid pistoda või koljuga
Koljul on lääne kunstis vana ja hästi dokumenteeritud roll: memento mori ehk vanitas’e traditsioonis esineb see aja möödumise ja surma keskse sümbolina; närtsinud lilled kuuluvad samasse traditsiooni, tähistades seda, et miski ei jää muutumatuks (allikas: Memento mori – Wikipedia). Kolju kõrvale asetatud roos lähtub sellest tegelikust kontrastist ilu ja aja möödumise vahel, mitte spetsiaalselt tätoveeringute jaoks loodud reeglist.
Roos ja pistoda on omakorda kaks Ameerika traditsioonilise tätoveeringu keskset motiivi. Seda stiili tuntakse ka „old school’i” nime all ning see kujunes välja 20. sajandi alguses ja sai populaarseks selliste kunstnike nagu Sailor Jerry kaudu (allikas: Old school (tattoo) – Wikipedia). Kõige õigem on käsitleda roosi ja pistoda kujundust konkreetse tätoveerimistraditsiooni pärandina ning stiili ja õhustiku valikuna, mitte koodina, millel on ainult üks õige tõlgendus. Selle suuna konkreetne näide on Roosid & Okkad, kus okkad põimuvad risti ümber: siin loob tõsisema meeleolu risti sümbol ja okaste tihedus, mitte kolju ega pistoda, näidates, et sama tõsisema tooni võib saavutada erinevate sümbolikombinatsioonidega.
Kuhu roositätoveering hästi paigutada
Kui värvi, arenguetapi ja okaste kombinatsioon on paigas, tuleb järgmisena praktiliselt otsustada, kuhu kujund kehal kõige paremini sobib. Eelkõige loevad siin valitud suurus ja detailsus, mitte ainult piirkond ise.
Ranne ja käsivars
Hea piirkond väikese või keskmise roosi jaoks, eriti minimalistlikus või peene joonega stiilis, kus kujund on ka väikeses mõõdus ühe pilguga loetav. Lihtne õiepung või stiliseeritud õis tagasihoidlike okastega sobib siia loomulikult.
Õlg
Seal on piisavalt ruumi nähtavate okastega roosile või koos mõne teise sümboliga kujundusele, nii et see ei jääks kokkusurutud muljega. Selle kategooria näide on Graatsia, mis ühendab roosi ja liblika keskmise suurusega kompositsiooniks, mis sobib just ülakehale.
Roidekaar ja selg
Sobivad piirkonnad suurema kompositsiooni jaoks: täielikult avanenud õis, väike roosipärg või suuremasse stseeni sobitatud roos, kus detailid saavad selgelt esile tulla.
Üldreegel on lihtne: joone paksus ja detailsus peavad sobima valitud suurusega. Õhukeste joontega minimalistlik roos mõjub hästi ka väiksemana sõrmel või randmel, detailirohke illustratiivne roos vajab aga rohkem nahapinda, et selgeks jääda.
Kuidas valida endale sobiv roosikujundus
Alusta tähendusest, mis on päriselt sinu oma, mitte kõige populaarsemast kujundusest: milline värv vastab sõnumile, mida soovid edasi anda; kas eelistad õiepunga või avanenud õit; kas soovid nähtavaid okkaid või puhast joont; ning kas tunned end rohkem ära romantilises kujunduses või tõsisema noodiga variandis, näiteks pistoda või koljuga. Alles pärast nende valikute selgeks tegemist sobita detailsus eespool valitud piirkonna ja suurusega.
Kuna just need muutujad – värv, arenguetapp ja okkad – muudavad seda, kuidas kujundit tõlgendatakse, on valitud mudelit kasulikum näha otse oma nahal kui hinnata väikest tootefotot. Ajutise või poolpüsiva mudeli proovimine roositätoveeringute kollektsioonist näitab täpselt, kuidas see värv ja õie arenguetapp sinu valitud piirkonnas ning tegelikus suuruses mõjuvad. Selline proovimine jääb igal juhul kujundusharjutuseks: see näitab kuju, suurust ja asukohta nahal, kuid ei ennusta valu, paranemist, allergilise reaktsiooni riski ega nõelaga tehtud püsitätoveeringu lõplikku välimust.
Kui soovid enne otsustamist roosi teiste lilledega võrrelda, käsitleb lilletätoveeringute galerii ka muid lillemotiive; täiesti teistsuguste sümbolite kohta annab lühiülevaate täielik tätoveeringute tähenduste juhend, mis käsitleb veel 80 motiivi. Need, kes otsivad roosiga mitteseotud botaanilisi motiive, näiteks lehti või oksi, leiavad sobiva tausta botaaniliste tätoveeringute juhendist. Esimese tätoveeringu ja sobiva koha valimise praktilisi samme käsitlevad esimese tätoveeringu juhend ja suuruste juhend, mis täiendavad eespool käsitletud otsustamist.
