Lehe- või taimemotiiviga tätoveeringul pole ainult üht tähendust, sest „botaaniline” on üldnimetus, mis hõlmab mitut eri motiivi: üksik leht, paljas oks, mõned nisukõrred, eukalüptileht või neljaleheline ristik. Igal neist on oma lugu ning sobiva valiku tegemisel tasub lähtuda taimest, mis sinu kohta midagi konkreetset ütleb, mitte ebamäärasest mõttest „midagi loodusega seotut”.
Allpool tutvud nelja meie kujundustes sageli esineva botaanilise motiiviga – ristiku, oksa või Elupuuga, nisukõrte ja eukalüptilehega –, nende tähenduste ning konkreetsete paigutus- ja suurussoovitustega, et teaksid enne kujunduse valimist, mida jälgida.
Mida lehe- või taimemotiiviga tätoveering tegelikult tähendab?
Kui keegi otsib „lehetätoveeringut”, peab ta tavaliselt silmas üht mitmest välimuselt ja sõnumilt väga erinevast variandist: üksikut lehte, mõne lehega oksakest, viljapeade kimpu või puu siluetti. Neid ühendab stiil, mitte tähendus – enamik neist kujundustest tehakse peenjoonelises või illustratiivses stiilis, et taim oleks selgelt äratuntav ka väiksena ning kitsal alal, näiteks randmel või pahkluul.
Tegelik tähendus oleneb valitud taimest. Oliivioks ei ütle sama mis nisukõrs ning neljalehelisel ristikul on teistsugune lugu kui eukalüptilehel. Seepärast tasub alustada just konkreetsest motiivist, mis sulle sobib, mitte laiast kategooriast „loodustätoveering” – kui sind huvitavad hoopis terviklikud maastikud mägede ja metsadega, käsitlevad loodusstseenidest inspireeritud tätoveeringud just seda teemat, mis on üksikust taimeelemendist palju laiem.
Neljaleheline ristik: haruldus ja õnn
Neljaleheline ristik on ilmselt lääne kultuuris kõige tuntum taimne õnnesümbol ning see seos pole uus: inglise keeles leidub uskumus, et sellise ristiku leidmine toob õnne, kirjalikult jäädvustatuna juba 1620. aasta näidendis (allikas: Four-leaf clover – Wikipedia).
Huvitav on see, et rahvapärimusel on ka tegelik statistiline alus, ehkki seda on aja jooksul liialdatud. 2017. aasta uuring arvutas, et neljaleheline ristik kasvab ligikaudu ühel juhul 5000 tavalise ristiku kohta – see on haruldasem kui klassikaline kolmeleheline variant, kuid peaaegu kaks korda sagedasem kui tavaliselt väidetakse (allikas: Four-leaf clover – Wikipedia). Niisiis on tegu päriselt haruldase nähtusega, mitte pelgalt alusetu rahvatarkusega.
Just sellepärast, et ristiku kuju on väike ja kompaktne, jääb sellele üles ehitatud kujundus selgeks ka väiksena – sõrmel, randmel või pahkluul –, kus detailirohkem kompositsioon kaotaks oma selguse.
Oksad ja Elupuu: kasv ja tasakaal
Paljast oksa või stiliseeritud Elupuud tõlgendatakse tavaliselt kasvu ja tasakaalu sümbolina, sest selle kuju ühendab all olevad juured ülespoole sirutuvate okstega – visuaalne struktuur, mis on kergesti äratuntav ka väiksemas mõõdus.
See motiiv esineb mitmes kultuuris iseseisvalt, seotud, kuid mitte identsete tähendustega. Mesoameerika ja turgi rahvaste seas toimib seda tüüpi puu teljena allilma, maa ja taeva vahel (allikas: Tree of life – Wikipedia). Vana-Egiptuse uskumustes kirjeldati jumalanna Nutiga seotud plataani eluandva puuna, mis pakkus toitu nii elu ajal kui ka pärast surma (allikas: Tree of life – Wikipedia).
Kuna tähendus muutub traditsiooniti, tasub endale selgeks teha, milline tõlgendus on sinu jaoks oluline, selle asemel et eeldada, nagu oleks kõikjal kehtiv universaalne tähendus olemas.
Nisukõrred: saak ja küllus
Nisu kasvatamisel on väga pikk ajalugu: esimesed põllukultuurid tekkisid umbes aastal 9600 eKr Viljakas Poolkuus ning nisu oli üks varasemaid varajase põllumajanduse käigus kodustatud taimi (allikas: Wheat – Wikipedia). Ka tänapäeval kasvatatakse seda suuremal maa-alal kui ühtki teist toidutaime maailmas (allikas: Wheat – Wikipedia), mis selgitab, miks nisukõrsi nähakse külluse ja põhitoidu sümbolina, mitte luksuse või harulduse märgina.
Visuaalselt moodustavad mõned lihtsasse kimpu seatud viljapead lineaarse ja minimalistliku kujunduse, mis sobib kitsale alale, näiteks küünarvarrele või roiete küljele, kus varte pikad jooned saavad loomulikult välja joonistuda.
Eukalüptileht: värskus ja uuenemine
Eukalüpt on pärit Austraaliast, kus kasvab enamik selle perekonna enam kui 715 liigist (allikas: Eucalyptus – Wikipedia), ning selle ümara või pikliku lehe kuju jääb kontuurina selgelt näha, mistõttu sobib see hästi peenjooneliseks motiiviks.
Sellele taimele omistatud „uuenemise” tähendusel on tegelik alus: eukalüptid võivad kasvatada uusi võrseid paksu koore all peidus olevatest pungadest või maa-alustest lignotuberitest ning taastuda isegi pärast seda, kui tuli on tüve kahjustanud (allikas: Eucalyptus – Wikipedia). Seega tõuseb taim uuesti seal, kus see näib hävinud olevat, andes sümbolile konkreetse aluse, mitte üksnes poeetilise tähenduse.
Lehed sisaldavad ka näärmeid õlidega, mis annavad eukalüptile iseloomuliku lõhna (allikas: Eucalyptus – Wikipedia), ning see meeltega tajutav detail on sageli üks põhjus, miks inimesed selle kujunduse valivad, lisaks selle sümboolikale.
Kuidas valida botaanilise kujunduse paigutust ja suurust?
Paigutusala valik oleneb eelkõige sellest, kui detailirohke joonistus on. Üksik leht või lühike oks säilitab selguse ka väiksena, seega sobib see hästi sõrmele, randmele, pahkluule või kõrva taha, kus ruum on niigi piiratud.
Väikesed alad: sõrm, ranne, pahkluu
Nendel aladel jääb lihtne kujundus – ristik, leht või lühike oks – hästi loetavaks, sest selles on vähe jälgitavaid detaile. Seetõttu leidub selliseid motiive sageli ka väikeste kujunduste kollektsioonides, mis on loodud just kitsastele aladele.
Suuremad alad: küünarvars, roided
Detailirohkem kompositsioon, näiteks mitme lehega oks või viljapeade kimp, vajab selguse säilitamiseks rohkem pinda, mistõttu küünarvars või roiete külg pakub piisavalt ruumi, ilma et jooned üksteisega kokku kuhjuksid.
Lihtne, kuid kasulik samm enne lõpliku otsuse tegemist on kanda ajutist varianti mitu päeva täpselt sellel alal, kuhu kavatsed tätoveeringu paigutada. Nii näed, kuidas see järgib just selles kohas naha joont ja liikumist – seda ei suuda näidata ükski tootefoto, ükskõik kui hea see ka poleks.
Inspiratsioonist nahale kantava kujunduseni
Kui sul on konkreetne motiiv juba meeles – ristik, oks, viljapead või eukalüpt – ja enam-vähem selge ettekujutus paigutusalast, on järgmine loogiline samm vaadata, kuidas see päriselt sinu nahal välja näeb, mitte ainult kujutluses. Ajutine või poolpüsiv tätoveering näitab sulle tegelikku suurust, kontuuri ja seda, kuidas kujundus valitud ala kumerusega sobitub, enne kui teed lõpliku otsuse; see jääb siiski võimaluseks katsetada kujundust, suurust ja paigutust, mitte ennustuseks, kuidas sama motiiviga püsitätoveering paraneks või välja näeks.
Botaaniliste kujunduste kollektsioon koondab ühte kohta ristiku, oksa, Elupuu ja muud taimemotiivid, mistõttu on neid palju lihtsam omavahel võrrelda kui igaüht eraldi otsides.
Kui sind siia toonud motiiv on tegelikult mõni kindel lill, näiteks roos, või sellega seotud sümbol, näiteks tuules lendlevate seemnetega võilill, tasub otsida just selle motiivi täpset tähendust: roositätoveeringu tähendus ja võililletätoveeringu tähendus käsitlevad kumbki oma teemat põhjalikult. Üldise ülevaate lillemotiividest annab eraldi lilletätoveeringuid käsitlev artikkel, samas kui eespool kirjeldatud kujundustes kasutatavat stiili selgitavad peenjoonelises stiilis tätoveeringud, mis räägivad, miks õhukesed jooned säilitavad detailid ka väikestes mõõtudes.
