Kui lähedane inimene on surnud, soovivad paljud kanda oma kehal midagi püsivat, mis teda meenutaks. Samal ajal muudab just lein otsustamise keeruliseks: milline sümbol sobib päriselt ja kuhu see paigutada, kui kaotus on veel värske? Väike mälestustätoveering lahkunud inimese auks õnnestub kõige paremini siis, kui mõtled kõigepealt läbi sümboli ja paigutuse ning võtad selleks aega, mida püsiv otsus väärib.
- Milline sümbol – inglitiivad, meelespea-lilled, sõrmejälg, süda, nimetähed või kuupäev – väljendab kõige paremini seda, mida soovid sellele inimesele öelda.
- Kuidas kaaluda nähtavat ja kehal privaatsemat kohta.
- Mida ajutine või poolpüsiv kujundus enne püsiva otsuse langetamist tegelikult näidata saab – ja mida mitte.
Miks mälestustätoveeringu otsusega võib aega võtta
Lein muudab seda, kui kiiresti ja kindlalt otsuseid langetame. Mõned inimesed soovivad võimalikult kiiresti nähtava märgi teha, teised kõhklevad kuid, sest kardavad valida vale kujunduse või paigutuse. Mõlemad tunded on mõistetavad ja kumbki pole vale. Kui märkad, et kõigud mitme sümboli vahel ega suuda otsustada, on see täiesti tavaline märk sellest, et otsus võib veel küpseda. Pole olemas aega, millest alates oleks mälestustätoveeringu tegemiseks „liiga hilja“ – mõned inimesed otsustavad selle kasuks alles aastaid pärast kaotust, teised üsna varsti, ja mõlemad valikud on sama õigustatud.
Ajutine või poolpüsiv kujundus annab sulle vaheetapi: saad näha näiteks inglitiibade kujundust paar päeva oma nahal, endale ette kujutatud suuruses ja kohas, enne kui püsiv tätoveering üldse kõne alla tuleb. Miks tasub kujundust enne püsiva tätoveeringu tegemist katsetada selgitab seda lähemalt.
Oluline on meeles pidada iga proovikujunduse piire: see näitab sulle kujundust, suurust ja paigutust sinu nahal. See ei ütle midagi selle kohta, kuidas samas kohas olev püsitätoveering paraneb, valutab või mõne aasta pärast välja näeb. Kui otsustad hiljem püsiva mälestustätoveeringu kasuks, tasub seda otsust teha eraldi ja rahulikult, kõige parem kogenud tätoveerijaga nõu pidades.
Mälestustätoveeringu sümbolid: tähendus ja valik
Järgmised sümbolid on põlvest põlve kujunenud levinud mälestusmotiivideks. See ei tähenda, et neil oleks üksainus kindel tähendus – need on kultuuriliselt kujunenud seosed, mille hulgast saad valida selle, mis sobib sinu suhtega lahkunud inimesega. Vanemale mõeldud kujundus ei pea olema sama mis õele-vennale või lähedasele sõbrannale mõeldud kujundus; oluline on see, mis tundub sinu jaoks õige, mitte see, millist sümbolit kõige sagedamini valitakse.
Inglitiivad: kaitse ja hinge teekond
Mitmes usulises ja kultuurilises traditsioonis peetakse ingleid kaitsevaimudeks, kes on seotud kindla inimesega. Näiteks juudi traditsioonis saadab ingel Lailah hinge teispoolsusse siirdumisel (allikas: Guardian angel – Wikipedia). See selgitab, miks inglitiivad on nii levinud mälestusmotiiv: neis saavad kokku kaitse mõte ja kujutlus edasi liikuvast hingest. Olenevalt eelistusest võib kujundus ulatuda lihtsast tiivapaarist kuni detailsema kompositsioonini, kus on lisatud näiteks silm või taustal valgus.
Meelespea-lill: eri kultuurides levinud mälestuse sümbol
Meelespea-lill on juba keskajast saadik sümboliseerinud mälestust ja truudust ning sellest ajast peale on seda kasutatud ka leinakunstis, et hoida inimese mälestust (allikas: Forget-me-not – Wikipedia). Tätoveeringuna jääb see tavaliselt väikeseks ja õrnaks, mistõttu sobib hästi kokku teiste elementidega, näiteks varrel oleva kuupäevaga või otse selle kõrval paiknevate nimetähtedega, ilma et tervikpilt mõjuks ülekoormatuna.
Sõrmejälg: inimese kordumatus
Iga inimese sõrmejälg on ainulaadne ja muutub elu jooksul väga vähe, mistõttu sobib see püsivaks isiklikuks tunnuseks (allikas: Fingerprint – Wikipedia). Tätoveeringuna kandub seesama omadus üle sümboolikale: kellelgi teisel pole sama mustrit, mis teeb sõrmejäljest ühe isiklikuma viisi kellegi mälestamiseks. Kui soovid kasutada lahkunud inimese päris sõrmejälge, läheb tavaliselt vaja hästi säilinud näidist, näiteks ametlikult dokumendilt või jäljest, mis võeti enne surma.
Süda, nimetähed ja kuupäev: isiklik tasand
Kui inglitiivad, meelespea-lill või sõrmejälg väljendavad mõtet kujutise kaudu, siis süda, nimetähed või sünni- või surmakuupäev nimetavad inimese otseselt. Paljud ühendavad need elemendid ühe eespool nimetatud sümboliga, näiteks lisavad väikesed nimetähed tiivapaari alla või kuupäeva meelespea-lille kõrvale, nii et kujundus jääb ühtaegu nii kujundlikuks kui ka konkreetseks.
Paigutus: kus mälestustätoveering kõige rohkem meelerahu annab
Paigutus mõjutab seda, kui sageli sa kujundust igapäevaelus näed ja kes seda näeb. Randmel või käsivarrel hoiab kujundus mälestuse igapäevaelu lähedal ja on sulle endale pidevalt nähtav. Roided, rind või kõrvatagune koht jäävad seevastu privaatsemaks ja on nähtavad vaid siis, kui sa seda soovid.
Kujunduse suurus peaks sobima valitud kohaga: detailne sulgede struktuuriga tiivapaar vajab rohkem ruumi, et jooned kaduma ei läheks, samal ajal kui väike sõrmejälg või kaks nimetähte jäävad hästi loetavaks ka kitsastel kohtadel, näiteks randmel. Tätoveeringukujunduste suuruste juhend käsitleb üksikasjalikult väikeste, keskmiste ja suuremate kujunduste erinevusi.
Kui sa pole veel kindel, kas soovid kujundust nähtavale kohale, saad sellele küsimusele vastuse ajutise või poolpüsiva kujundusega: kanna seda prooviks randmel ja jälgi mõne päeva jooksul, kui sageli see sulle igapäevaelus silma jääb või kuidas teised sellele reageerivad. See ei ütle sulle küll midagi samas kohas oleva püsitätoveeringu kohta, kuid aitab väga konkreetselt otsustada, kas nähtavus ise tundub sulle meeldiv.
Kavandist proovimiseni: kuidas ajutine või poolpüsiv kujundus toimib
Kui oled kujunduse ja koha välja valinud, on kasulik teada, mis pärast pealekandmist tegelikult juhtub. Poolpüsiva Aripi kujunduse näitel toimub see nii: värv ei saavuta kohe oma täit tugevust, vaid areneb esimese ligikaudu 24 tunni jooksul ja muutub selle käigus tumedamaks. Seejärel püsib kujundus olenevalt nahahooldusest, hõõrdumisest ja paigutusest tavaliselt nähtavana kuni umbes 15 päeva – piisavalt kaua, et selle mõttega harjuda, enne kui püsiva otsuse tegemine üldse päevakorda tuleb. Teised valikus olevad poolpüsivad kujundused võivad veidi erineda nii värvi kujunemise kui ka püsimise poolest; täpse info leiad valitud kujunduse tootelehelt.
Kui isegi napilt kaks nädalat tundub liiga pikk aeg, on olemas ka lihtsamad ajutised kujundused, mis püsivad lühemat aega ja sobivad pigem väga lühikeseks proovimiseks. Esmaseks katsetuseks piisab enamasti siiski pikema püsivusega poolpüsivast variandist, sest nii koged kujundust ka erinevates igapäevastes olukordades, näiteks duši all käies, sportides või teatud riideid kandes.
Pealekandmise täpsemate juhiste saamiseks tasub lugeda juhendit, kuidas kodus ajutist tätoveeringut peale kanda. See, kui kaua kujundus lõpuks nähtav püsib, sõltub suuresti ka sellest, kuidas sa selle eest hoolitsed; ajutiste tätoveeringute hooldusjuhendis selgitatakse, mida seejuures silmas pidada.
Millal ja kuidas järgmine samm teha
Pole mingit tähtaega, mille jooksul peaks mälestusmotiivist saama püsitätoveering – mõne jaoks ei saa sellest kunagi püsitätoveeringut ja ka see on täiesti terviklik otsus. Kui oled leidnud sümboli ja koha, mis tunduvad õiged, võid rahulikult vaadata inglitiibade kujundusi ning jälgida, kuidas kujundus sinu enda nahal mõjub.
Kui mõtled lisaks mälestustätoveeringule ka mõne muu tähendusrikka sündmuse, näiteks pulma-aastapäeva jaoks mõeldud kujunduse peale, leiad meie artiklist tähtpäevade tätoveeringute kohta sarnase lähenemise: proovi kõigepealt ja otsusta seejärel rahulikult.
Lõpuks kehtib ikka sama piir, mis alguses: ajutine või poolpüsiv kujundus näitab sulle kujundust, suurust ja paigutust. See ei ütle sulle, mis tunne on püsiv tätoveering samas kohas, kuidas see paraneb või kuidas see aastatega muutub. Just seetõttu on see hea esimene samm, kui sa pole veel kindel, kuid mitte viimane.
