Põldmaguna tätoveering seostub kõige sagedamini mälestusega, eriti Esimese maailmasõja mälestamisega ingliskeelsetes riikides, ning lille haprusega, sest see õitseb vaid ühe päeva. Unesümboolika kuulub aga tegelikult teisele taimele kui tavaliselt tätoveeringutel kujutatav punane põldmagun, ning valitud värv ja kompositsioon muudavad märkimisväärselt seda, mida motiiv edasi annab.
- Mälestus: seos sõjamälestustega pärineb 1915. aastal kirjutatud luuletusest, mitte vanast Prantsuse traditsioonist, sest Prantsusmaa on oma ametlikuks sümboliks valinud teise lille.
- Haprus: iga põldmaguna õis kestab vaid ühe päeva, mis annab selle kaduvuse kuvandile tegeliku botaanilise aluse.
- Värv: punane, valge ja must ei kanna sama sõnumit ning ainult üht neist tähendustest kinnitab kindlalt ajalugu.
Mida põldmagun tätoveeringuna tegelikult sümboliseerib
Põldmaguna tuntuim tähendus pärineb konkreetsest tekstist, mitte ebamäärasest legendist. 1915. aasta mais, pärast Ypres'i teist lahingut, kirjutas Kanada sõjaväearst John McCrae luuletuse In Flanders Fields, jälgides, kuidas langenud kaaslaste haudade ümber Flandrias kasvasid põldmagunad (allikas: In Flanders Fields). Luuletus sai kiiresti populaarseks ning sellele järgnenud aastatel hakati põldmagunat kandma langenud sõdurite mälestamise sümbolina.
Sümbol juurdus eelkõige Rahvaste Ühenduse riikides: Ühendkuningriigis, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal kantakse seda igal novembril mälestustseremooniate ajal (allikas: Remembrance poppy). Prantsusmaal on mälestamise ametlik sümbol teine lill – rukkilill –, mis valiti pärast sama sõda, ehkki põldmagun kasvas samadel lahinguväljadel (allikas: Bleuet de France). Seega on põldmaguna kandmine Prantsusmaal isiklik valik, mis lähtub eelkõige Briti ja Kanada sümboolikast, mitte juba välja kujunenud kohalikust tavast.
Motiivile omistatud haprus põhineb samuti kontrollitaval botaanilisel faktil. Põldmagun Papaver rhoeas on üheaastane taim, mille iga õis avaneb vaid üheks päevaks, enne kui kroonlehed varisevad, ehkki taimel tekib mitme nädala jooksul järjest uusi õisi (allikas: Papaver rhoeas). Just lahingute käigus üles küntud pinnas selgitab selle vohamist läänerinde kaevikute vahel ning sellest sai alguse selle ajalooline seos mälestamisega.
Vahel seostatakse põldmagunaga ka und, kuid see tähendus põhineb liikide segiajamisel, mida tasub enne motiivi valimist selgitada. Ladinakeelne nimi Papaver somniferum, mis tähendab otsetõlkes „und toov“, tähistab oopiumimooni – keemiliselt teistsugust taime kui punane põldmagun, mida tavaliselt tätoveeringutel kujutatakse (allikas: Papaver somniferum). Põldmagun sisaldab rhoeadine’i, kerget rahustit, millel pole seost oopiumimooni opiaat-alkaloididega (allikas: Papaver rhoeas). Klassikaline punase põldmaguna motiiv ei viita seega ei unele ega oopiumile, vaatamata silueti sarnasusele, mis mõnikord segadust tekitab.
Punane, valge või must: kuidas motiivi värv tähendust muudab
Punane on endiselt botaanilisele lillele ja alates 1915. aastast levinud mälestussümbolile kõige ustavam toon. See on kõige selgem valik, kui soovid motiivi ajaloolisele tähendusele lähedale jääda, olgu tegu tagasihoidliku või silmatorkavama tätoveeringuga.
Valge põldmagun kannab teistsugust, hiljem tekkinud sõnumit. Alates 1930. aastatest on Briti patsifistlikud liikumised, sealhulgas Peace Pledge Union, kandnud seda selleks, et laiendada mälestamist kõigile sõjaohvritele – nii tsiviilisikutele kui ka sõjaväelastele – ning väljendada rahusoovi, mitte üksnes sõjaväelist austusavaldust (allikas: White poppy). Valge valimisel on seega kindel tähendus, mis on punase omast vähem levinud ja mida tasub enne selle kasutamist teada.
Must põldmagun ei põhine seevastu ühelgi väljakujunenud ajaloolisel sümboolikal. See on eelkõige graafiline valik, mida eelistatakse sageli piirjoonelistes või minimalistlikes stiilides, sest see loob nahal selge kontrasti. See on teadlik esteetiline valik, mitte mälestus- või rahusõnum.
Üksik põldmagun, lillekimp või viljapead: erinevad sõnumid
Kompositsioon muudab sõnumit sama palju kui värv. Üksikut põldmagunat on lihtne tõlgendada isikliku sümbolina, mida kantakse enda, mitte kollektiivse sõnumi näitamise pärast, ning selle lihtsus sobib hästi väikese formaadiga.
Teiste lilledega kimpu lisatuna kaotab põldmagun osa oma iseseisvast sümboolsest tähendusest: sellest saab üks osa teiste seas kompositsioonis, mille puhul on kõige olulisem dekoratiivne üldmulje ning kimbu harmoonia kaalub üles iga lille täpse tähenduse.
Viljapeadega koos mõjub põldmagun pigem maamaastiku ja suve kui mälestamise sümbolina, meenutades Monet’ maalitud põlde. Ka see tõlgendus on igati põhjendatud, kuid erinev: see sobib neile, kes otsivad looduse ja aastaaegade kujutist, mitte mälestuse või hapruse sümbolit.
Kuhu paigutada põldmaguna tätoveering vastavalt valitud kompositsioonile
Üksik põldmagun sobib hästi tagasihoidlikesse kohtadesse, näiteks randmele, käsivarrele või pahkluule, kus väike motiiv jääb selgelt loetavaks. Tihedam lillekimbukompositsioon vajab rohkem pinda, et iga õis eristuks; selleks sobivad paremini käsivars või õlg. Viljapeadega kompositsiooni puhul järgib piklik motiiv käsivarrel või roietel loomulikult varte joont.
Proovi põldmaguna motiivi enne püsiva tätoveeringu valimist
Ajutine või poolpüsiv tätoveering võimaldab enne lõplikku otsust hinnata motiivi suurust, paigutust ja tihedust. See on eriti oluline nii tähendusrikka sümboli puhul nagu põldmagun. Kollektsioonis Ajutised lilletätoveeringud on juba üksikuid lilli ja lillekimpe, mis annavad konkreetse ettekujutuse tulemusest, kuni valikusse lisandub spetsiaalselt põldmagunat kujutav motiiv.
Ajutine tätoveering võimaldab eelkõige proovida kujundust ja paigutust. See ei aita ette kujutada, millist valu tunned, kuidas tätoveering paraneb või milline on püsiva motiivi täpne tulemus – need sõltuvad tätoveerija tehnikast ja igaühe nahast. Enne lõpliku motiivi valimist paigutuse ja suuruse kohta lisateabe saamiseks vaata esimese tätoveeringu juhendit, kus käsitletakse olulisi valikukriteeriume. Kui kaduvuse teema huvitab sind ka väljaspool põldmagunat, käsitleb artikkel kirsiõie tätoveeringust sama teemat teise lille kaudu ning artikkel pojengi tätoveeringust võrdleb teisi lillede tähendusi ja värvivariante. Põldmaguna paigutamiseks teiste taimemotiivide hulka sobib hästi üldine lillemotiividega tätoveeringute juhend.
