Elundidoonorluse tätoveering on nähtav isiklik kujutis, millega inimene soovib näidata oma otsust elundidoonorluse kohta – tavaliselt südame või pulsijoonena randmel, käsivarrel või roietel. Juriidiliselt tätoveering ise aga midagi ei muuda: Saksamaal ei loeta elundidoonorluse otsuse tõendiks ei ajutist, poolpüsivat ega püsivat tätoveeringut. Tähtis on kirjalik tahteavaldus, elundidoonorluse kaart või kanne veebiregistris – ja just neid kolme võimalust selgitame järgmises jaotises, enne kui räägime sümbolitest ja paigutusest.
- Elundidoonorluse motiiviga tätoveering on isiklik märk ja võimalik vestluse algataja, mitte juriidiline tõend.
- Juriidiliselt võrdväärsed on ainult kirjalik tahteavaldus, elundidoonorluse kaart ja kanne veebiregistris TPG § 2a alusel.
- Ajutine kujundus sobib hästi selleks, et motiivi ja paigutust esmalt rahulikult katsetada, enne kui üldse püsiva tätoveeringu tegemist kaaluma hakatakse.
Paljud, kes sellise tätoveeringu vastu huvi tunnevad, tahavad eelkõige oma otsust meenutavat kujutist nähtaval kaasas kanda või luua lihtsa võimaluse, et rääkida sellest pere ja sõpradega. Just see ajend on ka põhjus, miks motiiv tasub tegelikust juriidilisest tahteavaldusest teadlikult lahus hoida: tätoveeringut ei kanta üheski registris ning keegi, kes peab hädaolukorras tegutsema, ei otsi kõigepealt nahalt sümbolit. Järgmine jaotis näitab, kuidas oma otsus hoopis nii kirja panna, et see hädaolukorras ka leitaks.
Kuidas muuta oma otsus elundidoonorluse kohta juriidiliselt kehtivaks
Siirdamisseaduse (TPG) § 2 alusel saad oma otsuse elundi- ja koedoonorluse kohta – kas nõusoleku või keeldumise – kirja panna kolmel juriidiliselt võrdväärsel viisil: kirjalikult, elundidoonorluse kaardile või § 2a alusel registrisse. Ükski neist võimalustest pole teisest kaalukam; kui olemas on mitu tahteavaldust, kehtib lihtsalt viimasena antud avaldus (allikas: siirdamisseadus, § 2). Praktikas tähendab see, et saad ise otsustada, millise viisi või kombinatsiooni valid, tingimusel et andmed on üheselt mõistetavad ja ajakohased.
Elundidoonorluse kaart: miks peab see alati sinuga kaasas olema
Pangakaardi suurune elundidoonorluse kaart on endiselt kõige tuntum võimalus. Seda ei säilitata ega registreerita keskselt üheski ametlikus asutuses (allikas: organspende-info.de, elundidoonorluse kaart). See tähendab konkreetselt, et kaart toimib vaid siis, kui see hädaolukorras üles leitakse – rahakotist või otse isikut tõendavate dokumentide juurest. Kes jätab selle koju sahtlisse, on küll otsuse teinud, kuid see pole otsustaval hetkel kättesaadav.
Veebiregister alates 2024. aastast: digitaalne, muudetav ja igal ajal tühistatav
Alates 18. märtsist 2024 haldab Saksamaa Ravimite ja Meditsiiniseadmete Föderaalinstituut (BfArM) keskset elundidoonorluse veebiregistrit. Alates 16. eluaastast saavad inimesed end sinna kanda elektroonilise isikutunnistuse (AusweisApp) või oma haigekassa tervise-ID abil ning märkida seal samad otsusevariandid mis elundidoonorluse kaardile (allikas: organspende-info.de, elundidoonorluse register). Pärast registreerimist saad seitsmekohalise tahteavalduse ID, mille abil saad oma andmeid igal ajal uuesti vaadata, muuta või kustutada – see on selge eelis paberkandjal kaardi ees, mille peaksid iga muudatuse korral uuesti täitma. Registri avamisest saadik on end sinna kirja pannud juba mitusada tuhat inimest, viimati kontrollitud andmetel üle 630 000; kuna arv kasvab pidevalt, on see sinu lugemise ajaks tõenäoliselt juba suurem.
Need reeglid kehtivad Saksamaal. Austrias on elundidoonorluse jaoks oma, sellega seotud, kuid mitte identne süsteem; seal elades tasub uurida teavet otse vastutavatelt asutustelt, mitte kanda üle Saksamaa andmeid.
Elundidoonorluse tätoveeringu sümboliideed: süda, pulss ja muud
Kui juriidiline pool on selge, jääb üle kujunduslik küsimus: milline motiiv selle otsusega sobib? Südant või pulsijoont seostatakse üsna üheselt elujõu ja edasiandmise mõttega, kuigi ühtki sümbolit pole ametlikult elundidoonorluse märgina tunnustatud. Seega jääb tätoveering alati isiklikuks sõnumiks, mitte tunnistuseks.
Motiiv „Südamelöögid“ kujutab pulsi ideed nelja pikslisüdame reana, kus südamed muutuvad täielikult täidetust tühjaks. See jada sobib hästi tagasihoidlikuks randme- või käsivarremotiiviks, sest üksikud südamed jäävad ka lähedalt selgelt äratuntavaks.
Kui eelistad pehmemat ja klassikalisemat südamekujutist, leiad selle kujundusest „Armastus“: südamekujulised õhupallid paeltega geomeetrilise pulsijoone asemel. Mõlemad motiivid väljendavad sama põhiideed eri viisil ning kumbki ei pretendeeri olema midagi enamat kui isiklik valik. Kui soovid näha veel variante, leiad poest suurema südamekujuliste motiivide valiku eri stiilides.
Selle teema puhul sobivad hästi ka lihtsamad geomeetrilised või joontest koosnevad kujundid, eriti kui soovid võimalikult märkamatut motiivi. Tähtis pole niivõrd täpne sümbol, kuivõrd see, et motiiv oleks selgelt mõistetav nii sulle endale kui ka sinu lähedastele.
Paigutus: vestluse algatamiseks nähtaval või meeldetuletuseks varjul
Randme ja käsivarre valimine elundidoonorluse motiivile on loomulik, sest need on argielus sageli nähtaval ja annavad seetõttu peaaegu iseenesest vestluseks põhjust, näiteks kui keegi motiivi kohta küsib. Sellest võib olla abi just siis, kui plaanid oma otsusest perele või sõpradele rääkida.
Pahkluu, roided või kõrvatagune sobivad aga neile, kes eelistavad kanda motiivi isikliku meeldetuletusena, ilma et see argielus pidevalt silma hakkaks. Meie juhend esimese tätoveeringu tegemiseks käsitleb põhjalikumalt seda, kuidas nähtavus ja riietus mõjutavad koha valikut.
Väikeste motiivide, näiteks pulssjoonte või mitmest südamest koosnevate ridade puhul jääb väiksem kujutis siledal nahal sageli selgemini loetavaks kui suur kujutis tugevalt kumeral kehaosal. Kui sind huvitavad üldiselt väikesed ja selgelt loetavad motiivid, toob meie väikeste tätoveeringumotiivide juhend veel näiteid sellest, kuidas detailid ka lähedalt äratuntavaks jäävad.
Miks ajutine kujundus on mõistlik esimene samm
Ajutine või poolpüsiv kujundus võimaldab sul näha suurust, motiivi ja paigutust otse oma nahal, enne kui üldse püsivat tätoveeringut kaaluma hakkad. See kehtib sõnaselgelt ainult kujunduse valimise kohta: ajutine motiiv ei ütle midagi selle kohta, kuidas samas kohas olev püsiv tätoveering tunduks, paraneks või mõne aasta pärast välja näeks. See on kujunduse ja paigutuse katsetus, mitte eelvaade püsivast tätoveeringust.
Praktikas tähendab see järgmist: kannad motiivi mõnda aega, jälgid, kas selle suurus ja asukoht sulle endiselt meeldivad, ning otsustad alles seejärel, kas tahad püsivat tätoveeringut või jääd ajutise kujunduse juurde. Kui soovid motiiviga enne otsustamist kauem elada, tasub lugeda, kui kaua poolpüsiv tätoveering kestab; esimese kujunduse nahale kandmisel aitab juhend ajutise tätoveeringu kodus pealekandmiseks.
Ükskõik millise motiivi ja koha sa lõpuks valid, see ei asenda tegelikku otsust. Tätoveering jääb nähtavaks isiklikuks meeldetuletuseks ja võimalikuks vestluse algatajaks – juriidiliselt kehtiva otsuse teed ikka kirjaliku tahteavalduse, elundidoonorluse kaardi või veebiregistri kaudu, nagu teises jaotises kirjeldatud.
