Põlv on ümara pinnaga ja liigub väga palju, seega sobivad ajutiseks põlvetätoveeringuks kõige paremini ümarad vormid — mandalad, ringid, rosetid — või peened jooned, mis põlvekedra kontuuri mööda keerduvad, sest need jäävad äratuntavaks nii sirutatud kui ka kõverdatud jalaga. Väga suuri, full body tüüpi mudeleid on iga sammuga painduval liigesel keerulisem tervena hoida, seega käitub keskmise või väikese suurusega variant siin praktikas etteaimatavamalt.
- Põlv paindub palju rohkem kui teised jalapiirkonnad, mida on teistes juhendites juba käsitletud, seega tuleb kujundus läbi mõelda ka kõverdatud asendis, mitte ainult sirutatud jalaga.
- Ümarad vormid ja põlvekedra ümber keerduvad motiivid kasutavad ära piirkonna loomulikku kumerust; suured lamedad kujundused kipuvad iga sammuga moonduma.
- Kõige lihtsam katse enne mis tahes otsustamist: pildista kujundust sirutatud jalaga, seejärel põlv 90 kraadi kõverdatuna, ja võrdle kahte pilti.
- Piirkond hõõrdub pidevalt (teksad, põlvitamine), seega kulub sinna kantud ajutine või poolpüsiv tätoveering tavaliselt kiiremini kui käsivarrel või pahkluul.
Miks on põlv ajutise tätoveeringu jaoks eriline piirkond
Enamik jala tätoveeringu paigutamise juhendeid käsitleb säärt, reit või pahkluud — piirkondi, kus nahk püsib liikumisest hoolimata suhteliselt lame. Põlv toimib teisiti: liiges paindub ligikaudu 120–150 kraadi (allikas: Põlv — Wikipedia), mis on üks suurimaid liikumisulatusi kogu kehas, seega voldib põlvekedra kohal olev nahk silmanähtavalt kokku iga kord, kui istud, trepist üles lähed või põlvitad.
Sellel pideval liikumisel on ajutise tätoveeringu jaoks kaks praktilist tagajärge. Esimene puudutab kestvust: piirkond hõõrdub teksade ja sukkade vastu ning puutub põlvitades vahetult põrandaga kokku, tugev hõõrdumine aga kiirendab iga sinna kantud kujunduse kulumist. Teine puudutab välimust: sama kujundus näeb jala asendist olenevalt erinev välja — sirutatud jalaga paistab see tervikuna, kõverdatud jalaga aga just voldijoone kohalt visuaalselt „katkeb“. Seetõttu on kujunduse valimine ja selle mõlemas asendis katsetamine siin olulisem kui tasasel piirkonnal.
Millised kujundused sobivad põlvele kõige paremini
Põlvekedra ümar kuju ja liigese pidev liikumine piiravad praktikas seda, millised kujundused jäävad põlvel äratuntavaks. Hästi sobib kaks suunda, samas kui kolmandat tasub suurte kujunduste puhul vältida.
Ümarad kujundused ja mandalad
Ümarad ja sümmeetrilised vormid — mandalad, ringid, rosetid — paiknevad loomulikult põlvekedra keskel ning jäävad peaaegu iga põlvenurga all äratuntavaks, sest kujundus ei sõltu sirgjoonest, mis paindudes moonduks. Sama põhimõtet näed juba rakendatuna mandalatätoveeringute juhendis, kus sümmeetriat käsitletakse kujunduse keskse elemendina, mitte pelga kaunistusena.
Peened, pitsilaadsed või õhukese joonega kujundused
Peente joontega motiivid, mis piirkonna ümber keerduvad, kasutavad ära põlve kumerat kontuuri, selle asemel et lasta sel kujundust moonutada. Konkreetne näide on kujundus Graatsiline Madu, peene joonega joonistatud ja hoolikalt viimistletud detailidega maosiluett, mis sobib selle põhimõttega, sest järgib naha kumerust, mitte ei lõika seda sirgjooneliselt läbi.
Pitsilaadsed või geomeetrilised kujundused, millel on paindekohas teadlikult kavandatud „katkestusjoon“, muudavad nahavoldi kujunduse osaks, mitte veaks, mis sümmeetria rikub. Seevastu suuri, full body tüüpi kujundusi on liigesepiirkonnas keeruline tervena hoida: iga sammuga venib ja tõmbub kokku täpselt voldi kohal olev kujunduse osa, seega käitub keskmise või väikese suurusega variant siin etteaimatavamalt. Kui soovid enne valimist suurusi võrrelda, selgitab juhend selle kohta, millise suurusega tätoveering valida väikeste, keskmiste ja full body variantide erinevusi. Põlv pole ainus liiges, kus see põhimõte oluline on — küünarnukitätoveeringute juhend käsitleb teist suuremat piirkonda, kus ümarad kujundused ja mandalad toimivad samal põhjusel.
Kuidas kujundust kontrollida sirutatud ja kõverdatud põlvega
Kõige lihtsam viis kujundust enne millegi muu otsustamist hinnata on see peale kanda ja mõlemas asendis pildistada: kõigepealt sirutatud jalaga, seejärel põlv 90 kraadi kõverdatuna, et näha täpselt, kuhu kujundusel voldijoon jääb. Katset tasub korrata ka toolil istudes, sest just selles asendis on põlv avalikus kohas kõige sagedamini nähtaval ning paindenurk erineb veidi täielikust kõverdamisest.
Põlvele kantud ajutine või poolpüsiv tätoveering näitab sulle ainult seda, kuidas konkreetne kujundus, suurus ja paigutus selles piirkonnas toimivad — mitte seda, kui valus oleks samasse kohta tehtud püsitätoveering, kuidas see paraneks või milline see pikas perspektiivis välja näeks. Kui katsetamine on osa sinu otsustusprotsessist, selgitab juhend põhjuste kohta, miks tasub kujundust enne püsivaks muutmist katsetada üksikasjalikult, mida sellise katse abil teada saab ja mida mitte.
Pealekandmine ja kestvus liikuvas piirkonnas
InkLabsi ajutise tätoveeringu pealekandmine koosneb piirkonnast olenemata kolmest sammust: koori nahka õrnalt ja lase sel täielikult kuivada, niisuta kilet ligikaudu ühe minuti jooksul ning seejärel eemalda aplikaator aeglaselt, liikudes ühest nurgast teise. Põlvel on kuivatamisetapp eriti oluline, sest sealne nahk kortsub kergesti, kui see jääb niiskeks, ja see võib mõjutada seda, kui hästi kujundus põlvekedra kumerusele kinnitub. Esimese 24–36 tunni jooksul tasub vältida tugevat hõõrdumist ja kuuma vett — põlve puhul tähendab see praktikas, et kohe pärast pealekandmist ei tohiks põlvitada ega kanda väga kitsaid pükse.
Kohe pärast pealekandmist on värv heledam kui lõpptulemus; lõplik, tumedam toon ilmub alles 24–36 tunni pärast, kui tint oksüdeerub. Kui pildistasid katset sirutatud ja kõverdatud jalaga kohe pärast pealekandmist, arvesta, et järgmisel päeval muutub toon veel veidi tumedamaks.
InkLabsi poolpüsiv tätoveering püsib tavaliselt kuni 15 päeva ja kulub järk-järgult, kui nahk loomulikult uueneb. Suure hõõrdumisega piirkondades kulub see aga kiiremini kui näiteks käsivarrel või pahkluul ning põlv kuulub oma asendi ja igapäevase kasutuse — kõndimise, istumise ja põlvitamise — tõttu nende hulka. Kui tead juba ette, et soovid kujundust kauem nähtavana hoida, arvesta sellega, kui valid, kas kannad seda sagedamini uuesti peale või paigutad väiksema hõõrdumisega piirkonda.
Kui oled selgeks saanud, milline kujundus sobib kõverale ja liikuvale piirkonnale nagu põlv, saad sirvida Ajutised tätoveeringud jalale, et näha ka teisi saadaolevaid kujundusi, sealhulgas peente joontega variante, mis sobivad sama paigutuspõhimõttega. Kui sind huvitavad ka ülejäänud jalapiirkonnad — säär, reis või pahkluu — käsitleb üldine jala ajutiste tätoveeringute juhend neid üksikasjalikult, kuigi põlve eraldi ei käsitle. Kui oled mees ning otsid ideid ka säärele või reiele, täiendab meeste jalatätoveeringute juhend just seda teemat.
