Yakuza tätoveering ei ole tegelikult eraldi tätoveerimisstiil, vaid irezumi – traditsiooniline Jaapani kogu keha kattev tätoveering, mille Jaapani yakuza-rühmitused hiljem enda identiteedi osaks võtsid. Seega liigub igaüks, keda huvitavad Jaapani stiilis draakonid, koid, tiigrid või pojengid, korraga kahe loo keskel: sajandeid vana irezumi-traditsiooni ja selle hilisema, kuritegeliku omastamise, mis selgitab tänini, miks tätoveeritud inimesed Jaapanis suletud onsen-uste taha jäävad või töökohal oma tätoveeringuid varjavad.
- Irezumi oli olemas ammu enne tänapäevaseid yakuza-rühmitusi ning sai alguse Edo ajastu karistuspraktikast, mitte jõugukultuurist.
- Neli klassikalist motiivi – draakon, koi, tiiger ja pojeng – kannavad oma, sajandeid vanu tähendusi, mis ei sõltu yakuza-kontekstist.
- Meiji ajastu üleriigiline tätoveerimiskeeld tühistati alles 1948. aastal, kuid ühiskonna umbusk nähtavate tätoveeringute suhtes püsis veel kaua.
- Onsenide ja töökohtade reeglid on ajalooliselt suunatud yakuza liikmete vastu, kuid tegelikkuses puudutavad need iga nähtava tätoveeringuga inimest.
Irezumi ja yakuza: kaks asja, mida sageli segi aetakse
Irezumi tähistab traditsioonilist Jaapani tätoveerimiskunsti, mille puhul katab ühtne motiiv suure osa kehast, sageli selja, käed ja reied ühe tervikliku kompositsioonina. See tehnika on vanem kui organiseeritud kuritegevus, millega seda tänapäeval sageli automaatselt seostatakse, ning sellel on iseseisev esteetiline traditsioon, millel polnud algselt kindla rühmitusega mingit seost.
Karistusest kunstivormiks
Edo ajastul (1603–1868) kasutati tätoveerimist alguses karistusena: märgistuse asukoht ja kuju näitasid, millise süüteoga oli tegemist. Näiteks tätoveeriti vargaid käsivarrele ja mõrvareid pähe (allikas: Irezumi, Wikipedia). Samal ajal kujunesid sama ajastu tätoveeritud kangelaste puulõigetest välja imetletud kujundid, mis muutsid irezumi pelgast karistusmärgist tunnustatud kunstivormiks, mille juurde tätoveerijad pöörduvad tänini.
Miks valis just yakuza selle tätoveeringu?
Yakuza-rühmitused muutsid hiljem suurepinnalise irezumi-tätoveeringu oma identiteedi keskseks osaks: sageli päevade kaupa kestev valulik tätoveerimisprotsess toimis initsiatsiooniriitusena, millega tõestati valuläve ja lojaalsust rühmitusele (allikas: Irezumi: Tradition and Criminality, Japanese Visual Culture, Fordham University). Just yakuza-poolne omastamine, mitte irezumi-traditsioon ise, selgitab, miks nähtav kogu keha kattev tätoveering võib Jaapanis tänini umbusku tekitada.
Keelust legaliseerimiseni: lühidalt tätoveeringute ajaloost
Meiji valitsus keelas 19. sajandi lõpus tätoveeringud kogu riigis, et näidata lääneriikidele Jaapanit moodsamana, ning süvendas sellega veelgi tätoveeritud inimeste stigmat (allikas: Irezumi, Wikipedia). Keeld kehtis 1948. aastani, mil Ameerika okupatsioonivõimud selle tühistasid ja tätoveeringud taas seaduslikuks muutsid.
Õiguslik olukord muutus üleöö, ühiskonna suhtumine aga mitte sama kiiresti: 1960. ja 1970. aastate yakuza-filmid kinnistasid aastakümneteks kollektiivsesse mällu kujutluspildi tätoveeritud gangsterist, kaua pärast seda, kui tätoveeringud olid taas lubatud.
Mida tähendavad draakon, koi, tiiger ja pojeng?
Irezumi-traditsiooni kujundanud neljal motiivil on igaühel oma tähendus, mis ulatub yakuza-kontekstist palju kaugemale ja on Jaapani kujundikeeles esinenud sajandeid (allikas: An Inked Guide to Symbolism Within Japanese Tattoos, Inked Magazine).
Draakon ja tiiger vastastena
Draakon sümboliseerib üldiselt tasakaalu, vabadust ja õnne ning valitud värv lisab sellele veel ühe tähendusvarjundi: must rõhutab tarkust, roheline viitab loodusele, sinine aga heatahtlikkusele. Tiigrit seevastu peetakse julguse, jõu ja ebaõnne eest kaitsmise sümboliks ning traditsiooniliselt kujutatakse teda draakoni vastas, nii et koos väljendavad need kaks motiivi jõu ja kaalutletuse tasakaalu.
Koi ja pojeng: vastupidavus ja graatsia
Koi viitab legendile koist, kes ujub vastu kose voolu ja muutub selle eest draakoniks, mistõttu sümboliseerib see motiiv rasketest aegadest läbiminekut. Pojeng sümboliseerib jõukust, lugupidamist ja vaprust ning esineb enamasti draakoni või tiigri kõrval kaasneva motiivina, mitte iseseisva peamotiivina.
Need neli motiivi on vaid väike osa Jaapani sümbolite maailmast. Kes soovib avastada veel mütoloogiliste tätoveeringute tähendusi, leiab need meie ülevaatest mütoloogilistest tätoveeringusümbolitest, samas kui hoopis teistsugust kultuurilistest mõjutustest kantud tätoveerimistraditsiooni kirjeldame artiklis chicano-tätoveeringutest, nende sümbolitest ja tähendustest.
Miks jäävad tätoveeritud inimesed Jaapanis ikka veel suletud uste taha: onsenid ja töökohad
Jaapani tätoveeritud inimesi tänini mõjutavad suplusasutuste ja töökohtade reeglid kehtestati algselt selleks, et hoida yakuza liikmed avalikest asutustest eemal. Tegelikkuses rakendatakse neid aga olenemata sellest, kes tätoveeringut kannab või mida see kujutab.
Miks suhtutakse just suplusasutustes tätoveeringutesse nii tundlikult?
Jaapani valitsuse 2015. aasta uuringust selgus, et tol ajal lubas ühiskasutatavatesse vannidesse tätoveeringuga külalisi vaid umbes 30 protsenti küsitletud hotellidest ja külalistemajadest (allikas: Japanese Onsen and Ink, The Tattoo Taboo, Japan National Tourism Organization). Jaapani turismiamet on sellest ajast saadik kutsunud üles üldiseid keelde leevendama, näiteks kleepuvate katteplaastrite või privaatsete suplusvõimaluste abil, ning märkinud, et tätoveeringutint ise ei kujuta vanniveele ohtu (allikas: Gov't encouraging hot springs to ease tattoo restrictions, Japan Today). Etnoloog Yoshimi Yamamoto juhib lisaks tähelepanu sellele, et tätoveeritud käsitöölised ja teiste elukutsete esindajad olid varem suplusasutustes tavaline vaatepilt, enne kui nooremad põlvkonnad, kes külastasid avalikke saunasid harvem, hakkasid seostama tätoveeringuid organiseeritud kuritegevusega eelkõige yakuza-filmide kaudu (allikas: Taboo or discrimination?, Number 1 Shimbun, Foreign Correspondents' Club of Japan).
Töökohal: eelarvamused algavad juba kandideerimise ajal
2017. aastal nimetas Jaapani valitsus kuumaveeallikatele juurdepääsu keelamist ainuüksi tätoveeringu tõttu sobimatuks. Töökohal püsib umbusk siiski visalt: 2021. aasta küsitlusest selgus, et vaid umbes kolm sajast Jaapani inimesest on ise tätoveeritud, samal ajal kui enam kui pooled tunneksid end ebamugavalt, kui spetsialistil oleks tööl nähtavaid tätoveeringuid, ning osa ettevõtteid lükkab tätoveeritud kandidaadid tagasi juba värbamisel (allikas: Taboo or discrimination?, Number 1 Shimbun, Foreign Correspondents' Club of Japan). Õiguslik olukord jääb seejuures ebaselgeks: kuna suplusasutused peavad üldjuhul olema avalikkusele avatud, võivad õigusekspertide hinnangul tätoveeringu tõttu keeldumist käsitada diskrimineerimisena ning see võib kohtus püsima jääda, kuigi paljud eravannid jätavad oma keelud sellest riskist hoolimata kehtima. Ametliku hoiaku leevenemise ja ühiskonnas püsiva reserveerituse segu selgitab, miks see teema pole kadunud ka aastakümneid pärast 1948. aasta legaliseerimist.
Yakuza-motiivi valimine selle tähendust eiramat
Kes tunneb tõmmet draakoni, koi või mõne muu klassikalise motiivi poole, kannab endaga kaasas ka osa selle artikliga kirjeldatud ajaloost: karistusmärgist kunstivormi ja sealt edasi yakuza-poolse omastamiseni. Seetõttu on motiivi tähenduse tundmaõppimine sama oluline osa selle austavast käsitlemisest kui otsus selle asukoha või suuruse kohta.
Ajutine või poolpüsiv kujund on üksnes võimalus proovida oma nahal läbi välimust, suurust ja paigutust, enne kui tuleb teha püsiv otsus. See ei ütle midagi selle kohta, milline oleks irezumist inspireeritud püsitätoveeringu tunne, kuidas see paraneks, kas võib tekkida allergia või milline täpselt jääks lõpptulemus nahal välja nägema. Nende küsimuste korral on ainuõige pöörduda kogenud tätoveerija poole.
Teine näide, kujundus „Taevaste valitseja“, kujutab sama draakonit teistsuguse kompositsioonina pilvede vahel ning näitab, et valik ei piirdu ühe mudeliga. Erinevate variantide võrdlemiseks leiab suurema valiku draakonikujunduste kollektsioonist.
Kes soovib esmalt põhjalikumalt kaaluda proovimise ja püsitätoveeringu erinevust, leiab taustainfot meie artiklist, miks on mõistlik tätoveeringut enne püsiva versiooni tegemist proovida, ning meie võrdlusest ajutiste ja püsivate tätoveeringute vahel. Kes plaanib oma esimest tätoveeringut, leiab motiivi ja paigutuse valimiseks lisajuhiseid meie esimese tätoveeringu juhendist.
