Sümmeetriline tätoveering tähendab enamasti sama kujunduse kandmist mõlemale kehapoolele – näiteks kummalegi rangluule, kummalegi pahkluule või kummalegi käele –, nii et pilk tajub kahe poole vahel tasakaalu. See ei tähenda matemaatiliselt täiuslikku peegeldust, sest kumbki kehapool pole teisega millimeetri pealt identne, vaid visuaalselt sobivat paari, mis näeb hea välja olenemata sellest, mis nurga alt end peeglist vaatad.
- Otsitav sümmeetria tähendab tegelikult sama kujunduse ideed mõlemal kehapoolel, mitte millimeetri pealt täiuslikku koopiat.
- Rangluu, pahkluu ja käsi reageerivad identsele kujundusele erinevalt, sest igal piirkonnal on oma luuline kuju.
- Lihtne joonduspunkt, näiteks keha keskjoon või rinnak, aitab paigutada mõlemad kujundused samale kõrgusele.
- Mõlemale kehapoolele kantud ajutine kujundus näitab enne lõpliku otsuse tegemist selle paigutust, suurust ja visuaalset tasakaalu.
Mida sümmeetriline tätoveering tegelikult tähendab
Kui keegi ütleb, et soovib sümmeetrilisi tätoveeringuid, mõtleb ta tavaliselt paarile: samale või väga sarnasele joonistusele, mida korratakse keha vasakul ja paremal poolel. See erineb täpsest peegelpildist, kus teine kujundus oleks esimese matemaatiliselt ümber pööratud koopia, joon joone haaval. Praktikas ei otsi enamik inimesi sellist tehnilist täpsust, vaid tulemust, mis näeb tavalisel vaatamisel tasakaalus välja – kaks tätoveeringut peaksid paistma sama idee osana, mitte olema täiuslikult üksteise peale asetatavad, kui need paberile kõrvuti panna.
Miks on täiuslikku sümmeetriat raske saavutada – ja miks see pole nii oluline, kui arvad
Inimkeha pole viimse detailini sümmeetriline ning väikesed erinevused vasaku ja parema poole vahel on normaalsed ega tähenda, et midagi oleks valesti. Isegi nägu, mis näib olevat keha kõige sümmeetrilisem struktuur, erineb tavaliselt teisest veidi: näosümmeetriat käsitlevad uuringud näitavad, et paremat poolt tajutakse veidi suuremana ning näojooned ei asu kõrvade vahel täpselt samal teljel (allikas: Näosümmeetria – Wikipedia).
Sama kehtib ka piirkondade kohta, kuhu tavaliselt valitakse tätoveeringupaar. Näiteks rangluu on pikk S-kujuline luu ning ühel ja samal inimesel on vasak rangluu tavaliselt veidi pikem kui parem (allikas: Rangluu – Wikipedia). Praktikas võib sama kujundus kummalegi rangluule kandes üks joontest paista teisest mõne millimeetri võrra pikem või kumeram. See ei tähenda, et tätoveering oleks valesti tehtud, vaid üksnes seda, et see järgib veidi erineva kujuga luud. Realistlik eesmärk on, et mõlemad kujundused näeksid tavalisel vaatamisel tasakaalus välja, mitte ei oleks millimeetri pealt identsed.
Populaarsed piirkonnad sümmeetriliste tätoveeringute jaoks: rangluu, pahkluu, käsi
Samad visuaalse tasakaalu põhimõtted toimivad eri piirkondades erinevalt, sest igal piirkonnal on oma luuline kuju ja liikuvus. Siin on täpsemalt kirjas, mis muudab sama kujunduse väljanägemist kõigis kolmes piirkonnas, mida sümmeetrilise paari jaoks kõige sagedamini soovitakse.
Rangluu: kumer joon muudab sirge kujunduse väljanägemist
Nagu nägime, on rangluu S-kujuline kumer luu, mitte sirge joon. Täiesti sirge joonena kavandatud kujundus järgib tegelikkuses luu kerget kumerust, nii et mõlemad tätoveeringud moodustavad õrna kaare, mitte täiesti horisontaalse joone. Paari puhul tasub seega valida kujundus, mis sobib hästi väikese kaarega, mitte selline, mille puhul on täiuslikud nurgad olulised. Ainult sellele piirkonnale keskenduv juhend rangluutätoveeringute kohta käsitleb põhjalikumalt just sellele piirkonnale omaseid kujundusi ja paigutusnurki.
Pahkluu: luuline reljeef ja kõndimisega kaasnev liikumine
Pahkluul on kaks nähtavat luulist eendit – üks siseküljel ja teine välisküljel – ning liiges liigub kõndides pidevalt, kui labajalg paindub üles ja alla (allikas: Pahkluu – Wikipedia). Kui kujundus satub täpselt ühe eendi peale, deformeerub see iga sammuga nähtavalt, samas kui veidi kõrgemale, lamedamale piirkonnale paigutatud kujundus säilitab oma kuju ühtlasemalt. Pahkluudele paari valides vaata, kus asub luuline orientiir kummalgi jalal, sest selle asukoht võib vasakul ja paremal veidi erineda. Pahkluutätoveeringute juhendis käsitletakse üksikasjalikult sellele piirkonnale sobivaid kujundusi.
Käsi ja ranne: luuline eend ja liigese paindumine
Randmel moodustab üks luu, küünarluu tikkeljätke, randme tagaküljel nähtava eendi ning liiges võib painduda sissepoole kuni umbes 70 kraadi (allikas: Ranne – Wikipedia). Väga detailne, peente lähestikku asetsevate joontega kujundus võib randme täielikul painutamisel moonduda, eriti kui see läheb otse üle selle luulise orientiiri. Käele või randmele mõeldud paari puhul jääb lihtsam kujundus, mille joonte vahel on selged vahed, loetavaks ka siis, kui liiges on painutatud. Rohkem võimalusi selle piirkonna jaoks leiad randmetätoveeringute juhendist või, kui sind huvitab just selle piirkonna naiselik pool, käetätoveeringute kujunduste kollektsioonist.
Kuidas valida mõlemale poolele sobiv kujundus
Kui tead, kuidas valitud piirkond identsele kujundusele reageerib, saad liikuda otsuse praktilise poole juurde. Alusta lihtsast joonduspunktist, näiteks rinnakust rangluu puhul või pahkluu keskosast pahkluu piirkonnas, ning kasuta seda lähtepunktina, et paigutada mõlemad kujundused kummalegi poolele samale kõrgusele. Seejärel vali suurus, mis jääb loetavaks ka kahest piirkonnast kumeramal või liikuvamal – tavaliselt rangluul või pahkluul –, sest väga väike või detailne kujundus võib kaotada selguse just seal, kus nahk rohkem liigub.
Enne lõpliku otsuse tegemist kanna kujundus ajutise tätoveeringuna mõlemale kehapoolele ja jäta see üheks-kaheks nädalaks peale. Selle aja jooksul näed seda liikumises – kõndides, randme painutamisel ja rangluu puhul, mille välimus muutub olenevalt õlgade asendist – mitte ainult ühel staatilisel fotol. Katse näitab paigutust, suurust ja kahe poole vahelist visuaalset tasakaalu; see ei jäljenda valu, paranemist ega püsitätoveeringu täpset väljanägemist. Need on eraldi otsused, mida arutada tätoveerijaga siis, kui selleni jõuad.
Sümmeetrilise paari jaoks sobivad kujundusideed
Väikesi, peente joontega kujundusi on tavaliselt kõige lihtsam mõlemale poolele joondada, sest nende hea väljanägemine ei sõltu suurest kompositsioonist ning lihtne sümbol sobib rangluu või pahkluu kumerusega paremini kui väga detailne illustratsioon. Mõned kollektsiooni näited illustreerivad seda põhimõtet; iga kujundust müüakse eraldi ja seda saab kasutada kaks korda – ühe korra kummalgi kehapoolel –, mitte spetsiaalselt paarina kasutamiseks mõeldud komplektina.
Kui soovid enne otsustamist näha, kuidas sama idee mõlemal poolel välja näeb, võid sirvida kollektsiooni Ajutised tätoveeringud kehaosade järgi ning katsetada väikest identset kujundust kummalgi poolel ühe-kahe nädala jooksul. Kui sa pole veel kindlat piirkonda valinud, aitab üldine tätoveeringute paigutamise juhend võrrelda mitut võimalust, enne kui valid endale sobiva paari.
