Enamik inimesi, kes lasevad end tätoveerida, lähtub teadmatagi ühest neljast motiivist, mida psühholoogiauuringud korduvalt esile toovad: soovist oma identiteeti väljendada, soovist mälestus alles hoida, vajadusest kuhugi kuuluda või soovist end oma nahas paremini tunda. Edasi lükatava mõtte taga olev põhjus, on oluline, sest igaüks neist neljast motiivist nõuab enne jääva otsuse tegemist erinevat ettevalmistust: mälestuse jaoks on vaja sümbolit, mis püsib aastate pärastki selgena, identiteedi väljendus aga vajab ruumi muutumiseks. Allpool selgitatakse, mida uuringud nende nelja motiivi kohta näitavad ja kuidas saad enne kujunduse valimist enda oma ära tunda.
- Identiteet — kujundus väljendab seda, kes sa oled või kelleks tahad saada. Uuringute järgi on see motiiv eriti sage umbes 20. eluaasta paiku.
- Mälestus — tätoveering hoiab sidet inimese, suhte või kindla hetkega ning seda tuleks kavandada nii, et see toimiks visuaalselt ka aastate pärast, mitte ainult praegu.
- Kuuluvustunne — kujundus näitab, kellele või millisesse rühma sa kuulud, olgu selleks perekond või ühiste pidepunktidega sõpruskond.
- Kontroll — tätoveeringu valimine ja kandmine võib lühiajaliselt muuta seda, kuidas sa end oma nahas tunned.
Mida näitavad uuringud selle kohta, miks inimesed end tätoveerivad
Tätoveeringud ei ole tööstusriikides enam ääreala nähtus. Leviku-uuringute hinnangul on umbes 10%-l selliste riikide nagu Prantsusmaa, Soome või Austraalia täiskasvanutest vähemalt üks tätoveering; Saksamaal on see näitaja 8,5% ning noorte täiskasvanute seas tõuseb see sõltuvalt uuritud riigist 15–25%-ni (allikas: Tätoveeringute epidemioloogia tööstusriikides). Need arvud pärinevad Euroopa, Ameerika ja Austraalia uuringutest, mitte spetsiaalselt Rumeenia kohta kogutud andmetest, kuid näitavad sama, mida kinnitavad ka kvalitatiivsed uuringud: tätoveeringu valimine ei ole enamasti hetke ajel tehtud otsus.
Ühes dermatoloogiakliinikus 363 tätoveeritud patsiendiga tehtud uuringus kasutati 18 valikvastustega küsimusest koosnevat küsitlust, et analüüsida seost tätoveeringu tegemise põhjusena nimetatud motiivi ning inimese haridustaseme või perekondliku tausta vahel (allikas: Tindi taga peituvad põhjused). Järeldus näitab, et tätoveeringu tegemise põhjus on seotud sinu isikliku taustaga, mitte ei ole juhuslik valik. Kui suudad oma mõtte taga oleva tegeliku motiivi ära tunda, saad teha sobivamaid otsuseid kujunduse, suuruse ja kehale paigutamise kohta.
Identiteet: tätoveering kui väljendus sellest, kes sa oled
Soov kujundada ja hoida oma eristuvat identiteeti enda välimuse üle kontrolli omades on üks sagedamini nimetatud tätoveeringu tegemise motiive ning teadlaste sõnul on see eriti oluline noorukieas ja varases täiskasvanueas (allikas: Tätoveeringud kui aken psüühikasse). 80 täiskasvanuga tehtud uuringus said tätoveeritud inimesed oma ainulaadsuse vajadust mõõtval skaalal märkimisväärselt kõrgema tulemuse kui tätoveerimata inimesed (allikas: Tätoveeringud ja augud: keha kaudu väljendatud ainulaadsus?). See selgitab, miks hästi valitud kujundus võib toimida isikliku allkirjana: see väljendab seda, kuidas sa tahad, et sind nähtaks, mitte ainult seda, mida tahad oma nahal kanda.
Miks mõjutab tätoveeringu tegemise vanus kuidas sa end selle suhtes aastate pärast tunned
Kuna inimese identiteet kujuneb edasi ka pärast 20. eluaastat, selgitavad sama valdkonna uuringud ka seda, miks mõned inimesed tunnevad aastaid hiljem, et noorena tehtud tätoveering ei väljenda enam seda, kelleks nad on saanud. Ühes tätoveeringu eemaldamise kasuks otsustanud inimestega tehtud uuringus selgus, et enamik neist oli tätoveeringu teinud umbes 20-aastaselt, ajendatuna tollele eluetapile omasest ainulaadsuse vajadusest ja soovist oma identiteeti väljendada. Osalejad kirjeldasid aastaid hiljem eemaldamisotsust lausa varasemast identiteedist eemaldumisena (allikas: Tänapäevase tätoveeringu eemaldamise motiiv: identiteedi muutumine). Eraldi küsitlus 458 Ameerika Ühendriikide tätoveeritud üliõpilase seas näitab aga ka asja teist poolt: enamik ütles, et neil kulus kujunduse üle otsustamiseks mitu kuud, nad nägid seda eneseväljenduse, mitte mässumeelsuse vormina ning mitme tätoveeringuga inimesed pidasid tavaliselt oma lemmikuks kujundust, mis oli tehtud mõni aasta pärast esimest tätoveeringut (allikas: sama Tätoveeringud kui aken psüühikasse). Praktiline järeldus: identiteediga seotud motiiv ei ole muutumatu, vaid selgineb aja jooksul, seega jääb tõenäolisemalt aastateks asjakohaseks kujundus, mis annab sellele arengule ruumi — lihtne, isikliku tähendusega sümbol, mis ei ole rangelt seotud ühe kindla eluetapiga.
Mälestus: tätoveeringud, mis hoiavad mälestust alles
Suhte, inimese või tähtsa sündmuse mälestuseks tätoveeringu tegemine on üks korduvatest ja hästi dokumenteeritud põhjustest, miks inimesed püsiva kujunduse valivad. Erialakirjanduses, mida eespool tsiteeriti, nimetatakse seda identiteedi kõrval ühe korduva ja hästi dokumenteeritud motiivina. Kuna mälestusega seotud tätoveering on mõeldud kestma ja ka aastate pärast kindlal moel „loetav” olema, on täpse suuruse ja paigutuse kontrollimine sama tähtis kui sümbol ise — liiga väike kujundus võib aja jooksul märkamatuks jääda, väga nähtavasse kohta paigutatud kujundus aga võib hakata jutustama suhtest ja inimestest võõrastele, mitte ainult sulle.
Kuuluvustunne: tätoveeringud, mis näitavad, kelle hulka sa kuulud
Tätoveeringud märgivad sageli kuulumist mõnda rühma — perekonda, sõpruskonda või inimesi, kellega jagad ühist huvi. Tätoveeritud sõprade või pereliikme olemasolu seostub oluliselt suurema tõenäosusega, et ka sina lased end tätoveerida: erialakirjanduses viidatud epidemioloogilise analüüsi järgi vastavalt 75% ja 29% (allikas: Tätoveeringud kui aken psüühikasse). See motiiv ei piirdu subkultuuridega, millega seda tavaliselt seostatakse; sama sageli väljendub see tagasihoidliku sümbolina, mis tähistab perekondlikku või sõpradevahelist sidet. See, kuidas Rumeenia ühiskond tänapäeval tätoveeringutesse suhtub ja kuidas suhtumine põlvkonniti erineb, on omaette teema, mida käsitletakse põhjalikult Rumeenia tätoveeringute aktsepteerimist käsitlevas artiklis.
Kontroll: kuidas võib tätoveering muuta seda, kuidas sa end oma nahas tunned
Prospektiivses uuringus, milles osales 82 inimest, kes tegid endale esimese tätoveeringu, teatasid nii naised kui ka mehed kohe pärast tätoveerimist märkimisväärselt väiksemast välimusega seotud ärevusest. Kolm nädalat hiljem teatasid nad kõrgemast enesehinnangust ja oma keha paremast hindamisest (allikas: Eluks ajaks märgistatud?). Eespool mainitud küsitlus 458 tätoveeritud üliõpilase seas näitab sama suunda teisest vaatenurgast: kujunduse üle otsustamine võttis üldiselt mitu kuud ning motiivi kirjeldati isikliku ja kaalutletuna, mitte impulsiivsena. Need tulemused põhinevad enesehinnangutel ja neid mõõdeti mõne nädala, mitte aastate jooksul, seega on õigem käsitleda mõtet „tätoveering võib aidata mul end oma nahas paremini tunda” dokumenteeritud suundumusena, mitte igaühe puhul ja pikaajaliselt kehtiva garantiina.
Kuidas enda motiiv enne kujunduse valimist ära tunda
Küsi endalt, millisesse kategooriasse sinu mõte tegelikult kuulub: kas see väljendab seda, kes sa oled, aitab sul mälestust alles hoida, näitab kuuluvust või aitab sul igapäevaelus endaga lähedasemat sidet tunda? Ükski neljast motiivist ei ole teistest „parem”; enne otsustamist tuleb lihtsalt esitada erinevaid küsimusi. Mälestusega seotud kujundus peab tähenduselt ajale vastu, identiteediga seotud kujundus vajab ruumi muutumiseks ning kuuluvusega seotud kujunduse puhul on oluline selgeks teha, mida ja kellele soovid sellega väljendada. Järgmine samm — oma motiivile sobiva konkreetse kujunduse leidmine või põhjaliku otsustusraamistiku läbimine — on käsitletud eraldi juhendis, kuidas leida tätoveering, mis sind tõeliselt esindab, ja 10 küsimusega kujunduse valimise raamistikus. Kui oled kujunduse välja mõelnud, aitab juhend esimese tätoveeringu kujunduse ja sobiva koha valimiseks sul liikuda motiivilt konkreetse otsuseni.
Miks tasub mõtet enne püsivaks muutmist proovida
Ükskõik milline neljast motiivist sinu olukorraga sobib, puudutab enne püsiva otsuse tegemist järelejäänud küsimus peaaegu alati suurust, täpset paigutust ja seda, kuidas kujundus sinu kehal igapäevaselt välja näeb — mitte ideed ennast. Ajutine või poolpüsiv tätoveering näitab sulle päris suurust ja paigutust sinu enda nahal mitu päeva järjest, nii et otsus kujuneb välja enne, kui see püsivaks muutub. See proov näitab sulle ainult kujundust, suurust ja paigutust; see ei ennusta valu, paranemist, allergiariski ega püsiva tätoveeringu täpset lõpptulemust. Selle proovimise täpseid piiranguid selgitatakse üksikasjalikult artiklis, mida ajutine tätoveering saab ja ei saa näidata. Kui soovid konkreetset proovimisjuhist, leiad järgmise sammu 14-päevasest tätoveeringu proovimise juhendist. Kui tahad näha, kuidas meelde jäänud kujundus sinu enda nahal päris suuruses välja näeb, saad alustada otse ajutiste tätoveeringute kollektsioonist.
