Tekstiga tätoveering tundub lihtne, kuid lühike ladina- või ingliskeelne fraas kätkeb riski, mida sümbol või pilt ei kujuta: kui tõlge või grammatika on vale, jääb viga nahale ka siis, kui kiri ise näeb suurepärane välja. See artikkel näitab sulle kõige tuntumate lühikeste tsitaatide sõnasõnalist tähendust, selgitab, kuidas sõnasõnaline või masintõlge võib lause tähendust märkamatult muuta, ning annab sulle konkreetsed sammud, mille abil kiri enne püsivaks otsuseks saamist üle kontrollida. Lõpus saad teada ka seda, kuidas valitud kirja välimust, suurust ja paigutust ajutise tätoveeringuga proovida.
- Sõnasõnaline, sõna-sõnalt tõlge ja idiomaatiline ehk tavapärane tõlge ei ole alati üks ja sama – lühikeste tsitaatide puhul tuuakse tavaliselt mõlemad, sest nende erinevus muudab seda, mida fraas tegelikult ütleb.
- Ladina keeles muudab sõna lõpp selle grammatilist rolli lauses, nii et isegi „õigesti tõlgitud“ sõna võib vale lõpuga tähendada midagi muud, kui sa kavatsesid.
- Ühe allika või rakenduse kontrollimisest ei piisa – kaks sõltumatut kontrolli ja võimaluse korral ka inimene, kes keelt päriselt oskab, aitavad märgata vigu, mis jäävad üksnes tõlkeprogrammile kahe silma vahele.
- Ajutine või poolpüsiv kiri aitab proovida ainult selle välimust, suurust ja paigutust sinu nahal, mitte seda, kas tekst on õigesti tõlgitud – see tuleb enne selgeks teha.
Mida tähendab tekstiga tätoveering ja miks on täpne tõlge oluline
Sümboli või loomaga tätoveeringu puhul mõeldakse eelkõige sellele, kuidas motiiv välja näeb ja kuhu see sobib. Kirja puhul lisandub veel üks kiht: tekst ei pea olema mitte ainult ilusasti kirjutatud, vaid ka keeleliselt õige ning tähendama täpselt seda, mida sa arvasid, et see tähendab. Viga sõnalõpus, täpi puudumine tähe pealt või vale sõnavalik ei puuduta ju ainult stiili – need muudavad lause sisu.
Üks oluline erinevus, mida tasub juba enne teada, on sõnasõnalise ja idiomaatilise tõlke vahel. Sõnasõnaline tõlge näitab, mida üksikud sõnad tegelikult tähendavad, idiomaatiline tõlge on aga loomulikum sõnastus, mida selles keeles tavaliselt kasutatakse. Mõlemal on oma koht: sõnasõnaline tõlge ütleb sulle, kas grammatika ja sõnad sobivad, idiomaatiline aga näitab, kuidas emakeelsed kõnelejad fraasist tegelikult aru saavad. Kui tead ainult üht neist, võib sul kergesti märkamata jääda erinevus selle vahel, mida tekst sõna otseses mõttes ütleb, ja selle vahel, mida keegi püüdis sulle „ilusa tsitaadina“ müüa.
See artikkel keskendub just konkreetse fraasi tähenduse ja grammatika kontrollimisele ning sellele, kuidas selle välimust enne proovida. Siin ei käsitleta seda, kui valus tätoveering on või kuidas see paraneb – neid teemasid käsitlevad teised artiklid, näiteks tätoveeringuideede ülevaade, kui alles otsid üldist teemat, või tsitaatide ja sõnadega tätoveeringute galerii, kui soovid inspiratsiooni mõne muu fraasi kohta.
Tuntumad lühikesed ladina- ja ingliskeelsed tsitaadid ning nende sõnasõnaline tähendus
Järgmine kuuest fraasist koosnev valik on võrdluspunkt: kui kaalud sarnast tsitaati, võrdle seda siin kontrollitu ja allikaga tõendatuga. See ei ole kõigi tuntud motode täielik kataloog, vaid näide sellest, milline näeb välja korralikult allikatega põhjendatud kontroll – kasuta sama meetodit ka enda valitud fraasi puhul.
Carpe diem
Sõna-sõnalt tähendab see „nopi päeva“ – tegusõna carpere tähendab „noppima, korjama“ – ning levinum vaba tõlge „haara võimalusest“ lähtub hilisemast kasutusest. Fraasi kasutas esimesena Rooma luuletaja Horatius oma „Oodides“ umbes aastal 23 eKr, värsireas „carpe diem, quam minimum credula postero“, mis tähendab ligikaudu „naudi tänast päeva ja usu võimalikult vähe homsesse“ (allikas: Grammarist).
Memento mori
Sõnasõnaline tõlge on „pea meeles, et sa sured“, vabamalt „pea surma meeles“. Memento on tegusõna „mäletama“ käskiv vorm ja mori on tegusõna „surema“ infinitiiv. Sellel motiivil on juured nii antiikajas kui ka kristlikus traditsioonis ning see tuletab meelde elu kaduvust (allikas: Wikipedia).
Veni, vidi, vici
See tähendab sõna-sõnalt „tulin, nägin, võitsin“ ning seda seostatakse Julius Caesariga, kes olevat seda kasutanud senatile saadetud sõnumis umbes aastal 47 eKr pärast võitu Zela lahingus (allikas: Wikipedia).
Per aspera ad astra
Fraas „per aspera ad astra“ (sageli ka vastupidises järjekorras „ad astra per aspera“) tähendab „läbi raskuste tähtedeni“. See koosneb sõnadest aspera („raskused, vaevad“) ja astra („tähed“) (allikas: Simple Wikipedia).
Amor fati
Seda tõlgitakse kui „armastus saatuse vastu“. Mõiste tegi tuntuks filosoof Friedrich Nietzsche ning see tähistab hoiakut, mille puhul inimene võtab aktiivselt vastu kõik, mis temaga elus juhtub, selle asemel et seda lihtsalt passiivselt taluda (allikas: Wikipedia).
Nihil sine Deo
See tähendab „mitte midagi ilma Jumalata“. Rumeenia vürstiriigi motoks võttis selle 1866. aastal vürst Karl I ning fraas jäi Rumeenia kuningriigi motoks kuni monarhia kaotamiseni 1947. aastal (allikas: Wikipedia). Kui valid fraasi, mis on ühtlasi mõne dünastia või riigi ajalooline moto, tasub teada ka selle tausta – see muudab seda, kuidas inimesed, kes fraasi ära tunnevad, võivad seda tajuda.
Miks sõnasõnaline või masintõlge võib kirja tähendust muuta
Ladina keeles ei näita sõnajärg, millist rolli sõna lauses täidab, vaid seda teeb sõnalõpp. Nimisõnu, asesõnu ja omadussõnu käänatakse ning nende vorm muutub käände järgi – nimetav näitab alust, osastav sihitist, omastav kuuluvust ja nii edasi (allikas: Wikipedia). See tähendab, et sama sõna võib vale lõpuga lakata olemast alus ja muutuda sihitiseks või muuta oma seost lause teiste sõnadega – kuigi see on endiselt „õige“ ladinakeelne sõna, lihtsalt vales vormis.
Seda, et ka eraldi õigesti tõlgitud sõnad võivad koos moodustada midagi täiesti erinevat, näitab tuntud juhtum aastast 2019, kui laulja Ariana Grande lasi endale tätoveerida kaks jaapani märki, mis pidid tähendama „7 rings“ (seitse sõrmust). Märk „seitse“ ja märk „sõrmus“ olid kumbki eraldi õigesti tõlgitud, kuid kokku moodustasid need sõna „shichirin“ – väikese söegrilli nimetuse (allikas: CBS News). See puudutab jaapani keelt, mitte ladina keelt, kuid põhimõte kehtib samamoodi iga keele puhul: üksikute sõnade kontrollimisest ei piisa, kui sa ei kontrolli ka seda, kuidas need koos toimivad.
Tõlkerakendused ja tsitaadiveebid ei ütle enamasti ka seda, kas fraas on idiomaatiline, arhailine või grammatikaliselt muudetud selleks, et see tätoveeringu kujundusse hästi ära mahuks. Seetõttu võib tulemus tunduda valmis ja kindel, kuigi tegelikult vajab see veel kontrollimist kellegi poolt, kes keelt tunneb.
Kuidas kontrollida kirja tähendust ja grammatikat enne tätoveerimist
Enne konkreetse sõnastuse kasuks otsustamist järgi neid nelja sammu – see võtab märksa vähem aega kui valmis tätoveeringu parandamine.
- Võrdle fraasi vähemalt kahes sõltumatus ja usaldusväärses allikas. Sõnaraamat, akadeemiline veebisait või fraasi käsitlev entsüklopeediaartikkel annab sulle suurema kindlustunde kui tõlkerakenduse esimene tulemus või veebileht, kus on loetletud „tätoveeringutsitaate“.
- Lase täpne sõnastus üle lugeda inimesel, kes seda keelt päriselt oskab. Õpetaja, klassikaliste keelte õppija või emakeelne kõneleja oskab sulle oma sõnadega öelda, mida lause tähendab – ja mis kõige tähtsam, juhib tähelepanu nüanssidele, mida sõnaraamat ei kajasta.
- Kontrolli sõnajärge ja grammatilisi sõnalõppe üldisest tähendusest eraldi. Fraas võib esmapilgul õige välja näha, kuid selles võib olla vale kääne, ajavorm või sõnavorm, mis muudab seda, kes või mis lauses tegutseb.
- Ole ettevaatlik fraasidega, mis on kokku pandud kahest eraldi tõlgitud sõnast või märgist. Nagu eespool toodud juhtum näitab, võib kahe eraldi õige elemendi kokkupanek anda hoopis teise tähenduse, kui sa ootasid.
Kuidas proovida kirja välimust ja paigutust ajutise versiooniga
Kui sõnastus ja grammatika on kontrollitud, jääb veel teine küsimus: milline tekst sinu nahal täpselt välja näeb. Fonti, tähtede vahesid ja üldist suurust on internetifotol keerulisem hinnata kui päris käsivarrel või randmel ning ajutine versioon enne esimest püsivat tätoveeringut annab sulle enne lõpliku otsuse langetamist realistliku ettekujutuse.
Lühike, üks tavaline ingliskeelne sõna, nagu „Hope“, on võrreldes terve lausega väiksema riskiga – siin ei ole sõnajärge ega käänamist, millega võiks eksida. Siiski tasub kontrollida, kas sõna sobib konteksti, mille sa sellele annad (näiteks kas ühendad selle mõne teise sümboliga, mille tähendus võib üldmuljet muuta).
Sümboliga seotud pikemas lausefraasis on loogiliselt rohkem sõnu, verbivorme ja sidesõnu – ning seega ka rohkem kohti, kus võib tekkida grammatika- või tähendusviga. Enne kui lased sellise fraasi püsivalt tätoveerida, tasub eelmises jaotises kirjeldatud samme (kaks sõltumatut allikat, kontroll keelt oskava inimesega) eriti hoolikalt järgida.
Üks asi peab aga selge olema: ajutine või poolpüsiv tätoveering aitab proovida ainult seda, kuidas kiri välja näeb, kui suur see on ja kuhu see kehal sobib. See ei testi ega simuleeri, kui valus püsiv tätoveering oleks, kuidas see paraneks, kas see võiks põhjustada allergilist reaktsiooni või milline see aastate pärast täpselt välja näeks – need on küsimused, millele kujunduse ajutine versioon vastust ei anna ning mida tuleb eraldi arutada siis, kui saabub aeg teha püsiv otsus.
Kui nii sõnastus kui ka välimus on kontrollitud, võid vaadata ajutisi ja poolpüsivaid kirju ja tsitaate ning võrrelda suurusi ja paigutusi konkreetsetel kujundustel või uurida, kuidas ajutist tätoveeringut kodus peale kanda, kui oled fraasi välja valinud.
Korduma kippuvad küsimused tätoveeringukirjade kohta
Kas piisab ühe tõlkerakenduse tulemusest?
Ei, võta seda lähtepunktina, mitte lõpliku vastusena. Rakendus ei erista tavaliselt sõnasõnalist ja idiomaatilist tähendust ega juhi tähelepanu sisestatud sõnavormi grammatikavigadele – seepärast tasub fraasi võrrelda veel ühe allikaga ja võimaluse korral lasta see üle vaadata inimesel, kes keelt oskab.
Kas kiri peab olema keeles, mida ma ise oskan?
Ei, paljud valivad ladina- või võõrkeelse moto just seetõttu, et nad ei räägi seda keelt vabalt. Oluline on, et enne tätoveerimist kontrolliks fraasi keelt tundev inimene – mitte see, et tätoveeringu tegija seda keelt oskaks.
Mida teha, kui kaks allikat ei ole tõlke osas ühel meelel?
Võta seda märgina, et pead küsima otse kvalifitseeritud inimeselt – õpetajalt, tõlkijalt või emakeelselt kõnelejalt –, selle asemel et valida versioon, mis sulle rohkem meeldib. Allikate lahknevus tähendab tavaliselt, et fraasil on mitu võimalikku tõlgendust või et üks allikatest lihtsustab seda.
