Kassi tätoveeringut iseloomustab eelkõige stiil: minimalistlik siluett, peene joonega joonistus, kontrastne ühtlase musta pinnaga kass, lihtne stiliseeritud käpajälg või detailsem portree. Valikul ei loe ainult kiindumus looma vastu, vaid ka see, millist mõju nahal soovitakse saavutada: kaugelt selgelt eristuv kontuur, peenem joonistus, mis kutsub lähemalt vaatama, või suurem kujutis, millel on ruumi näojoonte esiletoomiseks. Sümboolika puhul kehtib sama nüansirohke loogika. See ei tähenda sama, kui mõelda Vana-Egiptuse Bastetile, Jaapani maneki-nekole või musta kassi mainele Euroopas, ning neid kolme traditsiooni tasub eristada, mitte sulatada kokku ebamääraseks müstikaideeks.
- Viis peamist stiiliperet erinevad eelkõige detailirohkuse ja pinna suuruse poolest, mida on kujutise selgeks jäämiseks vaja.
- Musta kassi sümboolika muutub olenevalt kultuurist väga palju: keskaja Euroopast pärit halva ende tähendusest kuni mujal omistatud hea õnneni.
- Täidetud siluett jääb väikesel pinnal selgelt loetavaks, samas kui peen joon või portree vajab rohkem ruumi, et kujutis aja jooksul hägusaks ei muutuks.
- Ajutise tätoveeringuga saab kassistiili oma nahal, soovitud suuruses ja kohas proovida, enne kui langetad lõpliku otsuse.
Kassitätoveeringute peamised stiilipered
Minimalistlik siluett taandab kassi üheks kontuuriks, sageli istuvas, sirutatud või liikuvas asendis, ilma sisemiste detailideta. See stiil sobib kõige paremini väikesele pinnale, sest lihtne kontuur jääb selgeks ka mõne sentimeetri suurusena. Meie artikkel minimalistlikest tätoveeringutest selgitab, mis muudab kontuuri selgelt loetavaks või vastupidi liiga detailirohkeks, et see aja jooksul selgeks jääks.
Peen joon (fine line) kujutab sageli sama motiivi, kuid lisab sellele mõne karvadetaili, vurrud või õrna varjutuse, mis on joonistatud peene joonega. Tulemus on pehmem ja graafilisem, kuid selleks on vaja veidi rohkem pinda, et jooned omavahel kokku ei puutuks. Kui see stiil sind kõnetab, selgitab meie peene joonega tätoveeringu juhend, kuidas jooned olenevalt nende peenusest aja jooksul muutuvad, ning peene joone kollektsioon koondab samas stiilis muid motiive juhuks, kui kass pole su ainus lähtepunkt.
Must kass eristub vähem tehnika kui värvi- ja kontrastivaliku poolest: enamasti tätoveeritakse see ühtlase täidetud kujutisena või selgelt eristuva siluetina, sest selle sümboolne tähendus on graafilise stiiliga sama oluline. Käpatätoveering kujutab eraldi käpajälge või väikest stiliseeritud käppa: see on kompaktne motiiv, mis sobib kitsastele aladele, näiteks randmele või pahkluule. Portree, olgu realistlik või stiliseeritud, vajab viiest stiiliperest kõige rohkem ruumi, et silmad, kõrvad ja vurrud jääksid eristatavaks ega sulanduks segaseks laiguks.
Mida kass tätoveeringuna sümboliseerib?
Enne kui omistad tätoveeritud kassile kindla tähenduse, tasub eristada dokumenteeritud kultuurilisi uskumusi iseloomu tõlgendustest. Kodukassi peetakse sageli iseseisvaks ja vaoshoituks loomaks, kuid see on jagatud mulje, mitte kindlaks tehtud fakt. Ülevaate loomade sümboolikast tätoveeringutes leiad meie artiklist loomatätoveeringute kohta, kus kass on kõrvuti teiste sageli valitud liikidega.
Vana-Egiptuses kujutati jumalanna Bastetit algul lõvina, seejärel aga järk-järgult kodukassi või kassipeaga naisena. Seda muutust seostatakse kodu ja raseduse kaitsmisega (allikas: Bastet, Wikipedia). Just seos kodu ja kaitsega, mitte üksnes sõna „müstika”, selgitab, miks Basteti stiilis kassitätoveeringul on kindel tähendus, mitte lihtsalt egiptuslik meeleolu.
Jaapanis järgib tõstetud käpaga kassikujuke maneki-neko väljakujunenud tava: traditsiooniliselt arvatakse, et tõstetud vasak käpp meelitab kliente, samas kui tõstetud parem käpp seostub rahalise jõukusega; ka kujukese värvil on feng shuist pärit eraldi tähendus (allikas: Maneki-neko, Wikipedia). Maneki-nekost inspireeritud tätoveering võib seega kujutada just seda käpaasendit, mitte jääda lihtsalt Aasia stiilis kassiksiluetiks.
Must kass: keskaja Euroopas halb enne, mujal hea õnne tooja
Must kass kui halva ende kujutis pärineb osaliselt paavst Gregorius IX 1233. aastast pärit dokumendist, mis aitas siduda kassi nõiakunstiga keskaegses Euroopas (allikas: Black cat, Wikipedia). Renessansiajal kinnistus see kujutlus Lääne-Euroopa rahvakultuuris, kus musta kassi nimetati nõidade „lemmikloomaks” – see seos oli pigem kirjanduslik ja religioosne kui dokumenteeritud ajalooline tava (allikas: Cultural depictions of cats, Wikipedia). Seda ajalugu tasub teada, kuid see on vaid osa tervikpildist: Ühendkuningriigis, keldi piirkondades, Šotimaal, Saksamaal, Itaalias, Jaapanis ja Tais peetakse musta kassi hoopis traditsiooniliselt hea õnne märgiks. Seega tähendab musta kassi tätoveeringuks valimine vähem otsustamist „hea” ja „halva” märgi vahel ning rohkem selle üle otsustamist, millist kultuuritraditsiooni soovid endaga kanda. See tasub selgeks mõelda enne kujunduse kinnitamist, mitte pärast.
Peen joon, siluett või üleni must kass: kuidas valida soovitud tulemuse järgi?
Nende stiilide vahel valides on kõige kasulikum lähtuda mitte ainult esteetikast, vaid ka sellest, kuidas kujutis aja jooksul muutub ja loetavaks jääb. Täidetud siluett, eriti ühtlase musta pinnaga kass, hoiab kontuuri selgena ka väikesel pinnal, sest säilitada pole vaja sisemisi detaile. Peen joon toob esile sellised elemendid, mida siluett ei näita, näiteks vurrud, karvatekstuuri või pilgu, kuid need peened jooned vajavad veidi rohkem ruumi, et need ei liiguks üksteisele nii lähedale, et sulanduvad kokku. Portree vajab viiest stiiliperest kõige rohkem ruumi, sest muidu lähevad näojooned liiga tihedalt kokku ja kaotavad aja jooksul selguse. Meie üldisem juhend ajutise tätoveeringu valimise kohta käsitleb sama loogikat ka teiste motiivide puhul, kui kaalud lisaks kassile veel muid võimalusi.
Kuhu paigutada kassi tätoveering olenevalt selle suurusest ja kujust?
Pahkluu ja ranne sobivad hästi väikese silueti või eraldiseisva käpajälje jaoks, sest nendel aladel mõjub kompaktne motiiv selgelt. Abaluu ja käsivars pakuvad rohkem ruumi pikaks sirutatud kassiks või portreeks, mis vajab enda ümber õhku. Mõlemal juhul jääb põhimõte samaks: motiivi suurus peab sobima valitud piirkonnaga, mitte vastupidi, et vältida liiga kokkusurutud kujutist või, vastupidi, kehaosaga võrreldes ebaproportsionaalselt suurt joonistust.
Proovi kassistiili enne püsitätoveeringu valimist
Kui sobiv stiil on leitud – siluett, peen joon, must kass või käpajälg –, saad ajutise või poolpüsiva tätoveeringuga seda oma nahal proovida, päriselt kavandatud suuruses ja kohas. Katse aitab hinnata ainult kujundust, suurust ja paigutust: see ei ennusta valu, paranemist, allergiariski ega seda, milline näeks sama motiiv välja püsitätoveeringuna, sest see sõltub iga inimese nahast ja tätoveerijast.
Kass 2 järgib just peene joone stiili, kujutades istuvat kassi õhukeste ja detailsete joontega. Kui eelistad graafilisemat siluetti või tahad enne otsustamist uurida teisi loomi, koondab ajutiste loomatätoveeringute kollektsioon muid motiive, mida saad kõrvuti võrrelda. Meie artikkel koolibri tätoveeringu kohta käsitleb sama hästi dokumenteeritud sümboolikat juhuks, kui kass polegi sinu loom. Kui soovid laiemat nõu esimese tätoveeringu valimiseks, mitte ainult motiivi üle otsustamiseks, tutvu lisaks ka meie esimese tätoveeringu juhendiga.
