Flash-tätoveering on juba valmis joonistus, mille inimene valib sellisena, nagu see on, selle asemel et lasta see spetsiaalselt enda jaoks luua. Mõiste pärineb stuudiokultuurist, kus tullakse kohale ilma aega ette broneerimata ja mitu inimest võivad lahkuda sama motiivilehega. Selle päritolu mõistmine aitab kohe aru saada, mille poolest flash erineb eritellimusel tehtud tätoveeringust, ning vältida selle segiajamist tätoveeringu enda kestvusega — see on sage segadus, mida see artikkel põhjalikult selgitab.
- Flash-motiiv on valmis kujundus, mitte ühele inimesele loodud teos: erinevus seisneb motiivi päritolus, mitte selle kvaliteedis.
- Flash-lehtede traditsioon pärineb 20. sajandi alguse stuudiotest, kuhu sai tulla aega ette broneerimata, ning on endiselt oluline visuaalne mõjutaja, kuigi enamik stuudioid pakub tänapäeval peamiselt eritellimustöid.
- Tätoveerimiskultuuris tähendab „flash” sellisena, nagu see on, valitud püsivat motiivi; sellel tähendusel pole midagi pistmist ajutise tätoveeringuga. Seda erinevust tasub mudelit valides meeles pidada.
Flash-tätoveering: määratlus ja sõna päritolu
Stuudios tähendab flash-tätoveering kunstniku juba valmis joonistust, mis on välja pandud või kataloogi koondatud ja mille inimene valib ilma, et seda tema jaoks muudetaks. See erineb eritellimusel tehtud tätoveeringust, mille motiiv sünnib kliendiga peetud arutelu tulemusel. Seega ei kirjelda sõna kindlat stiili ega suurust, vaid seda, kuidas motiiv välja mõeldi ja kliendile esitati.
Kust pärineb nimetus „flash-leht”?
Sõna „flash” pärineb 19. sajandi lõpu laadaplatside ja tsirkuste siltidest ning plakatitest, mis olid mõeldud möödujate pilku hetkega püüdma. Tätoveerijad võtsid selle sõna kasutusele, kui hakkasid välja panema valmis joonistusi, mille seast sai valida. See tava levis koos elektriliste tätoveerimismasinate kasutuselevõtuga 1890. aastatel, sest need võimaldasid stuudiotel võtta vastu rohkem kliente, kes tulid aega ette broneerimata (allikas: Wikipedia, Flash (tattoo)).
Flash-lehtede traditsioon stuudiotes
Paljudes stuudiotes ripuvad flash-lehed seintel, et iga klient saaks otse nende seast endale meeldiva motiivi leida või kasutada seda kunstnikuga vestluse lähtepunktina (allikas: Wikipedia, Tattoo).
Mõned kunstnikud on seda traditsiooni püsivalt mõjutanud. Lew Alberts ja August Coleman kujundasid ning levitasid flash-lehti, millest said eeskujud, ning Milton Zeis müüs neid 1940. ja 1950. aastatel postimüügi teel tuhandeid. See aitas kinnistada kujundikeelt, mida seostatakse tänapäeval Ameerika traditsioonilise stiiliga (allikas: Wikipedia, Flash (tattoo)). Sailor Jerry, kodanikunimega Norman Collins, peetakse üheks selle stiili rajajaks: ta töötas 1920. ja 1930. aastate motiive ümber Jaapani mõjutustega ning lõi näiteks laevade, pääsukeste, ankrute ja rooside kujutisi. Tema flash-lehti on sellest ajast saadik eksponeeritud nii Pariisi Musée du quai Branlys kui ka Chicago Field Museumis (allikas: Wikipedia, Sailor Jerry).
Mõnes stuudios on see tava tänaseni elus, kuid see on palju muutunud. 2000. aastate paiku hakkas enamik stuudioid keskenduma eritellimustöödele, mistõttu kasutatakse flashi tänapäeval peamiselt inspiratsiooniallikana või lähtepunktina, mitte sellise joonistusena, mis valitakse välja ja tätoveeritakse seda muutmata (allikas: Wikipedia, Flash (tattoo)).
Flash-tätoveering ja eritellimusel tätoveering: mis tegelikult erineb?
Kõige kasulikum pole küsida, kumb neist kahest on iseenesest parem, vaid mõelda sellele, mida kumbki lähenemine enne kohtumist tegelikult tähendab.
| Mis erineb | Flash-tätoveering | Eritellimusel tätoveering |
|---|---|---|
| Joonistuse päritolu | Kunstniku juba loodud ja sellisena pakutud kujundus | Kliendiga koos tema idee põhjal loodud kujundus |
| Ainulaadsus | Sama motiivi võivad valida mitu inimest | Motiiv on loodud ühele inimesele |
| Ettevalmistus enne kohtumist | Valik tehakse otse olemasolevate kujunduste seast | Enne lõpliku joonistuse valmimist on sageli vaja mitu korda arutada |
Kumbki lähenemine pole oma olemuselt teisest parem. Õige valik sõltub peamiselt sellest, mida otsitakse: kunstnikuga koos loodud isiklikku ideed või juba valmis motiivi, mida tuleb kohandada vaid suuruse ja asukoha järgi.
Sõna „flash” ajutine tähendus: ära aja neid segamini
Kõik eelnev kirjeldab professionaali masinaga tehtud püsitätoveeringut: sõna „flash” viitab sellele, kuidas motiiv loodi, mitte sellele, kui kaua see kestab. See täpsustus on oluline, sest sõna „flash” kasutatakse ka kontekstides, millel pole püsitätoveeringuga mingit seost. See võib tekitada asjatut segadust neil, kes alles otsinguid alustavad.
InkLabsi ajutised ja poolpüsivad mudelid võimaldavad sirvida kataloogi umbes nii, nagu sirvitaks flash-lehte, ning seejärel näha kindlat motiivi enda nahal enne mis tahes püsivat otsust. See proov annab ülevaate joonistusest, selle suurusest ja asukohast nahal; see ei anna teavet valu, paranemise, võimaliku allergiariski ega selle kohta, milline sama motiiv püsivalt tätoveerituna välja näeks — kõik need asjaolud sõltuvad tehnikast, tindist ja iga inimese nahast. Põhjalikumalt käsitleb ajutiselt püsivale tätoveeringule üleminekut artikkel esimese püsitätoveeringu kohta, kus kirjeldatakse motiivi ja asukoha valimist.
Nahal paistab InkLabsi poolpüsiv motiiv algul kahvatu ja kergelt sinakas, seejärel tumeneb järgneva 24–36 tunni jooksul ning hakkab meenutama päris tätoveeringut. Seejärel tuhmub see olenevalt asukohast, hõõrdumisest ja naha niisutatusest umbes kahe nädala jooksul järk-järgult. Erinevalt tavalisest kleebisetaolisest ajutisest tätoveeringust, mis jääb naha pinnale, tuleb kiiresti maha ja jätab läikiva ilme, imbub see tint kergelt naha pealmisse kihti. Seetõttu näeb tulemus realistlikum välja ja kaob järk-järgult, mitte ei kooru maha. Kahe tootetüübi erinevuste üksikasjalikuks mõistmiseks käsitleb teemat põhjalikult artikkel, kus võrreldakse poolpüsivaid ja ajutisi tätoveeringuid, ning InkLabsi poolpüsivate tätoveeringute täielik juhend selgitab, kuidas tint toimib.
Kuidas valida valmis flash-motiivi?
Kui oled flashi põhimõttest aru saanud, on kataloogist lihtsam motiivi valida, kui liikuda kindlas järjekorras, selle asemel et otsida kohe algusest peale üht täiuslikku joonistust.
- Alusta ühe kindla motiivi asemel stiiliperest, nagu flash-lehelgi on sarnased joonistused koos: näiteks roosid, peenjoonelised, illustratiivsed või loomalikud motiivid.
- Enne suuruse otsustamist kontrolli motiivi tegelikke proportsioone võrreldes soovitud kehapiirkonnaga, selle asemel et tugineda ainult tootefotole.
- Vali ühe lemmiku asemel eelvalikusse kaks või kolm lemmikut, sest nende kõrvutine võrdlemine nahal aitab sageli kiiremini otsustada kui üksik foto.
- Proovi lemmikmotiivi mittepüsivat versiooni, et näha seda oma kohal. Pea meeles, et nii saad eelvaate joonistusest, suurusest ja asukohast, kuid see ei näita, kui valus või millise paranemisega püsitätoveering kaasneks.
Motiiv nagu Roos — stiliseeritud roos — näitab hästi, milline võib tänapäevases kataloogis olev „flash”-motiiv olla: äratuntav klassika, mis on juba valmis ja mille puhul tuleb vaid otsustada, millisele piirkonnale see paigutada.
Kui soovid flashi esimest korda proovida visuaalselt tagasihoidlikuma motiiviga, sobib peen motiiv nagu Arrow lihtsa kompositsiooni proovimiseks, enne kui kaalud midagi suuremat.
Suuruse ja asukoha valimiseks leiab põhjalikuma meetodi artiklist ajutise tätoveeringu mudeli valimise kohta, mis täiendab seda loetelu. Geomeetriliste motiivide huvilised leiavad vastava ülevaate artiklist geomeetriline tätoveering, samal ajal kui kogu InkLabsi blogis on veel artikleid tätoveerimisstiilide kohta.
Kõige lihtsam on sageli sirvida kõige nõutumate mudelite valikut nagu flash-lehte ning seejärel proovida kaht lemmikut tegelikus suuruses, enne kui otsustad millegi püsiva kasuks.
