Elulille tätoveering kujutab kindlat geomeetrilist mustrit: mitu võrdset ringi, mis kattuvad ja on ühendatud keskpunktist keskpunkti, moodustades kuusnurkse sümmeetria. Selliseid kujundeid on kunstiajaloos dokumenteeritud juba ammu enne seda, kui hakati rääkima „elulillest“. Nimetus ja enamik tänapäeval sellele omistatavaid tähendusi — omavahelised seosed, eluring, loov jõud — on joonisest endast palju uuemad ning põhinevad teatavatele suundumustele omastel sümboolsetel tõlgendustel, mitte kindlaks tehtud ajaloolistel faktidel. See juhend käsitleb mustri päritolu, eristab selle peamisi variante (eluseeme, elumuna, Metatroni kuup, ringi sisse paigutatud elulill) ning aitab sul valida sobiva suuruse ja asukoha, enne kui kontrollid joonise sümmeetriat enda nahal.
- Kattuvate ringide muster on dokumenteeritud geomeetriline konstruktsioon, mis on mitu sajandit vanem nimetusest „elulill“.
- Sellele omistatavad tähendused on teatavate traditsioonidega seotud sümboolsed tõlgendused, mitte universaalsed ajaloolised faktid.
- Viis varianti erinevad peamiselt ringide arvu ja sellest tuleneva joonte tiheduse poolest.
- Sobivaim suurus ja asukoht sõltuvad otseselt valitud joonise keerukusest.
- Ajutine või poolpüsiv tätoveering võimaldab kontrollida mustri sümmeetriat ja tegelikku mõõtkava sinu nahal, ütlemata midagi püsitätoveeringu kohta.
Kust elulille muster pärineb
Tehniliselt tähistab elulill kujundit, mis koosneb mitmest võrdsest ringist, mis paiknevad kõrvuti ja on ühendatud keskpunktist keskpunkti. Kõige tavalisem joonis koosneb seitsmest või enamast ringist, mis on paigutatud kuusnurksesse sümmeetriasse (allikas: Elulill — Vikipeedia). Seda tüüpi kattuvate ringide võrestik on palju vanem kui tänapäevane nimetus.
Seda tüüpi mustri vanim dokumenteeritud näide asub Assüüria kuninga Aššurbanipali palee lävel Dur-Šarrukinises. See pärineb 7.st või 6.st sajandist e.m.a ning seda säilitatakse praegu Louvre’i muuseumis (allikas: Kattuvate ringide võrestik — Vikipeedia). Sarnane muster, mis koosneb üheksateistkümnest kattuvast ringist ja on graveeritud punase ookriga, esineb ka Egiptuses Abydose Osirise templi sambal. Selle dateeringu üle vaieldakse endiselt: enamik tõendeid osutab meie ajaarvamise esimestele sajanditele, kuid teadlased ei välista hilisemat, keskajast või isegi 20.nda sajandi algusest pärinevat päritolu. Enne kui nimetad Abydose mustrit „mitu tuhat aastat vanaks“, tasub seda nüanssi teada.
Ka Leonardo da Vinci uuris seda tüüpi kujundi matemaatilisi proportsioone. Ta käsitles neid oma aastatel 1478–1519 kirjutatud Codex Atlanticuse geomeetriat puudutavatel lehekülgedel.
Nimetus „elulill“ on aga tänapäevane. Seda seostatakse New Age’i liikumisega ja omistatakse tavaliselt Drunvalo Melchizedeki 1999. aastal ilmunud teosele The Ancient Secret of the Flower of Life (allikas: Kattuvate ringide võrestik — Vikipeedia). Seega kuuluvad joonis ja selle nimetus kahte eri ajalukku, mida tätoveeringumustrit valides ei tasu segi ajada. Et asetada elulill teiste meie pakutavate geomeetriliste mustrite konteksti, annab meie geomeetriliste tätoveeringute juhend hea ülevaate.
Mida elulill sümboliseerib: sümboolne tõlgendus, mitte kindlaks tehtud fakt
„Püha geomeetria“ tähistab tava, mida kohtab mitmes kultuuris ja usutraditsioonis: teatavatele geomeetrilistele kujunditele ja proportsioonidele omistatakse sümboolne või vaimne tähendus (allikas: Püha geomeetria — Vikipeedia). See on aja jooksul edasi antud ja ümber tõlgendatud tõlgendamistraditsioon, mitte kindlaks tehtud teaduslik fakt.
Seda järgivate suundumuste kohaselt tõlgendatakse elulille elusolendite omavaheliste seoste, igavese tsükli või loova jõu sümbolina. Need tõlgendused on traditsiooniti erinevad ning ajalooliselt pole ükski neist teistest „tõesem“: need valitakse selle järgi, mis sind kõnetab, mitte tõepärasuse hierarhia alusel. Kui otsid ringikujulise sümmeetriaga mustrit, millel on teistsugune taust, kirjeldab meie mandala-tätoveeringute juhend teistsugusel loogikal põhinevat sümboolikat.
Elulille variandid, mida enne valimist tasub teada
Enne joonise valimist tasub eristada kujundeid, mida nimetatakse sageli üldistavalt „elulilleks“, kuigi nende tihedus ja taust pole ühesugused.
Eluseeme
Eluseeme koosneb seitsmest ringist, mis on paigutatud kuuekordsesse sümmeetriasse. See on perekonna kõige lihtsam ja kompaktsem geomeetriline konstruktsioon, millest kujunevad välja keerukamad joonised (allikas: Elulill — Vikipeedia).
Elumuna
Elumuna moodustatakse, võttes elulille jooniselt seitse ringi ja paigutades need nii, et need meenutaksid kujunevat embrüot (allikas: Elulill — Vikipeedia). Tulemus on endiselt kompaktne, kuid esmapilgul visuaalselt ebakorrapärasem kui eluseeme.
Täielik elulill
Täielik elulill lisab eluseemne ümber mitu ringi, moodustades perekonna kõige tihedama joonise, mis on endiselt kuusnurkselt sümmeetriline. See on kõige äratuntavam versioon, kuid vajab ka kõige rohkem ruumi, et iga joon nahale kantuna eristuvaks jääks.
Metatroni kuup
Metatroni kuup põhineb elulille kolmeteistkümnest ringist koosneval osal, mida nimetatakse „eluviljaks“. Kui nende kolmeteistkümne ringi keskpunktid sirgjoontega ühendada, moodustub võrgustik, milles tulevad esile viis Platoni korrapärast hulktahukat (allikas: Mis on Metatroni kuup? — Gaia). Sellel variandil on kõige rohkem sirgjooni, mistõttu mõjutab see otseselt minimaalset suurust, mida on vaja, et muster jääks selgeks.
Ringi sisse paigutatud elulill
Ringi sisse paigutatud elulille ümbritseb piirjoon, mis sulgeb mustri visuaalselt iseendasse. See versioon on ehete ja peente tätoveeringute puhul levinud, sest välimine piirjoon teeb mustri lugemise lihtsamaks ka väikeses mõõdus. See täiusliku sümmeetriaga ringikujuline muster näitab hästi, kuidas ümar ja keskele paigutatud joonis nahal mõjub: sama visuaalne põhimõte kehtib ka ringi sisse paigutatud elulille puhul ning aitab enne otsustamist hinnata võrreldava joonise mõõtkava.
Vali suurus ja asukoht mustri keerukuse järgi
Valitud joonise ringide või joonte arv määrab otseselt vajaliku pinna suuruse. Mida tihedam muster, näiteks Metatroni kuup või täielik elulill, seda rohkem ruumi on vaja, et jooned ei puutuks üksteisega kokku ja jääksid nahale kantuna eristatavaks.
Konstruktsioonilt kompaktsem eluseeme või ringi sisse paigutatud elulill sobib hästi väikestesse kohtadesse, näiteks randmele või pahkluule, kus tihedam joonis muutuks raskemini loetavaks. Tihe muster, näiteks täielik elulill või Metatroni kuup, mõjub paremini aga tasasel ja suuremal alal, näiteks abaluul või ülaseljal, kus piisavalt ruumi võimaldab igal joonel selgelt esile tulla.
Rinnaku puhul tuleb olla eriti tähelepanelik: seal liigub nahk hingamise ja kehahoiaku muutudes, mis võib joonise väikest asümmeetriat rõhutada. Selle koha jaoks on kõige kindlam valik keskele paigutatud muster, mille sümmeetriat on enne pealekandmist kontrollitud.
| Variant | Joonise tihedus | Soovitatav suurus | Sobiv asukoht |
|---|---|---|---|
| Eluseeme | Kompaktne, seitse ringi | Väike kuni keskmine | Ranne, pahkluu, sõrm |
| Elumuna | Kompaktne, seitse ringi | Väike kuni keskmine | Ranne, käsivars |
| Ringi sisse paigutatud elulill | Piirjoonega suletud muster | Väike kuni keskmine | Ranne, pahkluu, kukal |
| Täielik elulill | Tihe, kuusnurkne sümmeetria | Keskmine kuni suur | Abaluu, ülaselg, terve käsivars |
| Metatroni kuup | Väga tihe, seesmised sirgjooned | Keskmine kuni suur | Abaluu, ülaselg, rinnak |
Kuidas enne otsustamist sümmeetriat ja mõõtkava kontrollida
Kui oled joonise välja valinud, aitavad kaks lihtsat kontrolli vältida ebameeldivat üllatust pärast mustri pealekandmist.
- Võrdle mustri kahte poolt nagu peegelpildis, et märgata joondusviga enne joonise kinnitamist.
- Vaata paika pandud mustrit valitud kehapiirkonnal mitme nurga alt ja eri valgustuses: naha loomulik kumerus muudab seda, kuidas sümmeetria paistab, eriti kumeral alal nagu abaluu või ranne.
Ajutine või poolpüsiv tätoveering võimaldab hinnata geomeetrilise mustri tegelikku suurust ja paiknemist enda nahal enne lõpliku otsuse tegemist. See ei anna aga kunagi teavet valu, paranemise, võimaliku allergilise reaktsiooni ega püsitätoveeringu täpse väljanägemise kohta: need on eraldi küsimused, mida käsitleb meie artikkel selle kohta, miks tasub kujundust enne püsitätoveeringut katsetada.
Kui sa pole veel kindel, millist varianti või asukohta valida, aitab meie geomeetriliste mustrite kollektsioon võrrelda teisi jooniseid nende tiheduse ja mõõtkava järgi. Meie ajutiste tätoveeringute suuruste juhend kirjeldab saadaolevaid valikuid ning meie esimese tätoveeringu juhend selgitab sammhaaval, kuidas valida muster ja asukoht.
